Meie 243 sadamas on väikelaevadele kaikohti umbes 3500. Suurem liiklus vees, kaikohtade nappus ja meie madalad veekogud toovad kaasa kahjusid, millega sageli ei arvestata.
Veepealne ajaveetmine on muutunud täiesti tavapäraseks ja rahaliselt jõukohasemaks, sest veesõidukite valik on äärmiselt lai, üldine ohutustase on hea ja teadlik paadimees saab riske vältida. Eesti rannik on põnev ja kutsub veesõidukeid ostma ning vaba aega merel veetma. Teisalt on veekogud sageli madalad, mistõttu tuleb ette otsasõite vees olevatele kividele ning kokkupõrkeid teiste objektidega vees.
Eesti väikelaevaomanik on aldis uusi kohti avastama
Meie väikelaevnikele meeldib oma alus treilerile võtta ja mõnda uude kohta sõita ja paat vette lasta. „Paadihaagise puhul mängib rolli aluse kaal ja suurema väikelaeva puhul tasub eelistada turvalisuse eesmärgil piduritega varianti. Näiteks on transportimisel ette tulnud kahjusid, kui paat ei ole kindlalt haagisele kinnitatud,“ kommenteerib IIZI tootearendusjuht Liisi Murde.
Transpordiameti väikelaevade üksuse juhataja Rait Prits toonitab, et enne võõrasse kohta minekut peab ära tegema kodutöö ning tutvuma piirkonna eripäradega ja võimalike navigatsiooniliste piirangutega. Näiteks on Pärnu jõel sõudjatele ja nende treeneritele kehtestatud eripiirkond – navigatsiooni ja ujuvmärkidega tähistatud alal võivad liigelda üksnes sõude- ja aerutamissportlased. Eripiirkonnas ja väljaspool sõudestaadioni tuleb mootoriga või mootorita veesõidukite kasutamisel vähendada veesõiduki kiirust piirini, mis tagab sõudestaadionil veekogu kasutajate ohutuse ning lainetuse mittetekkimise.
„Kui merel on rohkem ruumi liikumiseks, siis jõgedel tuleb arvestada, et need on kitsad. Näiteks Emajõgi on väga käänuline, Tartust Võrtsjärve poole minnes on mõni kurv enam kui 90-kraadine,“ selgitas Rait Prits. Seega on jõgedel liigeldes väga palju pimenurki, millega peavad kõikide veesõidukite juhid kindlasti arvestama.
Samuti on tähtis märgata tähelepanu vajavaid kohti, näiteks sillakitsusi. Üks tuntumaid näiteid on Emajõe Kaarsilla alune, mille alt läbi sõites tuleb täpselt järgida navigatsioonimärke ja sillal olevaid tähistusi, kuna jõepõhjas on ähvardava ohuna siiani kunagise Kivisilla varemed.
Tüüpiline väikelaevnik suhtub veesõiduki kindlustamisse kõhklevalt
Kui aastaid tagasi oli turusuhe pigem paigast ära, sest kindlustajate hulk oli olematu, siis täna näeme, et teadlikkus on kasvanud. IIZI tootearendusjuht Liisi Murde nendib, et viimaste aastate varguste kasvu tõttu ei ole argumendiks ka lühike navigeerimishooaeg.
Küll aga peetakse väikelaeva kindlustamist kalliks ja sageli ollakse valmis ka riske võtma või kindlustatakse paat üksnes juhul, kui see on liisingufirma või sportpaatide võistluse korraldaja nõue. „Kuigi paadi 3000 € remondiarvega saadakse ehk ise hakkama, siis teisele kallimale alusele, sadamaehitisele või suisa inimesele kahju tekitamine võib kaasa tuua kordades suuremad kahjunõuded,“ lisab IIZI tootearendusosakonna juhi Liisi Murde.
Kindlustuskulu tuleks kõrvutada võetavate riskide, võimalike remondimaksumuste ja vara väärtusega. Eestis on enim kasutatud väikelaevade TOP 5 kuulus näiteks möödunud aastal mootorpaat Buster, mille hinnad järelturul sõltuvalt mudelist küündivad 55 000 euroni, kuid uus Buster võib maksta ka ca 300 000 €. Samuti on ka parandustööde maksumus märkimisväärne.
Paati tuleb hoida ka navigatsiooniperioodi välisel ajal
Lühikese navigatsiooniperioodi tõttu tundub kindlustus paadimehele ebamõistlik, kuid oluline on arvestada, et kahjusid tuleb ette ka alust transportides ja hoiustades. „Paadihaagiselt maha kukkunud alus, mootori vargus või veeskamisel tekkinud mõlgid on vaid mõned näited,“ selgitab Murde. Hea on teada, et riski hindamisel ja sellest tuleneva hinna kujundamisel arvestavad kindlustusandjad, et suurema osa aastast on alus hoiustatud ja veest väljas.
„Veesõiduki kindlustamine ei peaks olema üksnes liisingunõude täitmise jaoks oluline, lisaks oma vara hoidmisele on näiteks maailmas aga ka Eestis sadamaid, kuhu sisenedes nõutakse päris korralikku vastutuskindlustuse olemasolu,“ toob Murde välja. Näiteks on Noblessneri sadama eeskirjas selgelt välja toodud punkt, mis sisaldab sadamakapteni või korrapidaja õigust veesõiduki saabumisel vastutuskindlustuse olemasolu nõuda. Samuti on tal õigus määrata, kui suur peab olema kindlustussumma.
„Möödunud suvel tõusis ka varguste arv, mistõttu on oluline kindlustuspakkumisel kriitiliselt üle vaadata turvanõuete osa,“ annab Murde nõu. Vahel koormatakse paat üle kaasavõetava reisikraamiga või on pardal liiga palju reisijaid, mis aluse juhtimisele kuidagi hästi ei mõju. Sadamates on kitsam ja aluseid paigutatakse kaikohtade puudumise tõttu tihedamalt kokkku (näiteks teise laeva või poi külge), mistõttu on manööverdamine oluliselt keerulisem ja seda eriti värskele laevajuhile. Uusi väikelaevnike on aga rekordiliselt palju – Transpordiameti andmetel sai mullu tunnistuse 1414 väikelaevajuhti.