1. Mis dokumendid pean kindlustusele esitama?
„Kõige olulisem on võimalikult kiire kahjuteate esitamine. Protsessi käigus tuleb esitada kahjuavaldus, kirja panna hävinud või kahjustunud vara, leida tekkepõhjus ning võimalik tõestusmaterjal ja edastada fotod sündmuskohast,“ kommenteerib IIZI kahjuabi valdkonna juht Jaanus Mölder. Olulised on ka kuludokumendid, näiteks veekahju korral torulukssepa väljakutsumise kulu, samuti kahjustunud vara ostudokumendid.
2. Kas saan hüvitise rahas või tehakse remont?
Hüvitise tasumise viis lepitakse kindlustusseltsiga kokku kahjukäsitluse käigus. Näiteks kui kodukahju tõttu hävib televiisor või tolmuimeja, siis hüvitatakse see samaväärse eseme väärtuses rahaga. Juhul, kui kahju on saanud näiteks vannitoa põrand ja seinad, siis makstakse kinni remondifirma arve, millest võetakse maha kindlustusvõtja omavastutus.
„Olukorras, mil vannitoa remont oli plaani võetud ning kindlustusvõtja soovib varasema sisustusega võrreldes hinnalisemat plaati või hoopis ust, siis tuleb kindlustusseltsiga kokkuleppele jõuda ja kindlustushüvitisest kallima remondi eest ise tasuda.
3. Mis juhtub, kui minu korterist tekkinud kahju levib?
„Kodu kindlustades on oluline mõelda reaalsetele võimalikele riskidele, sh ka Sinu korterist alguse saanud veeuputusele, mis võib naabrite kodud rikkuda,“ nendib IIZI kodukindlustuse vanemspetsialist Gertu Karbus. Tavalisest kodukindlustusest jääb aga sel juhul väheks ning abiks on juurde lisatud täiendav vastutuskindlustus. Lisaks levinud veekahjule hüvitab vastutuskindlustus kahju ka siis, kui näiteks Sinu lapsed külas olles midagi hinnalist lõhuvad või jalgrattaga sõites maja ees seisvale autole kriimud teevad.
4. Kuidas hüvitatakse kodus olev tehnika ja mööbel?
Tavapärane kodukindlustusleping ei pruugi sisaldada koduse vara, näiteks tugitooli või kohvimasina, kindlustust. „Kindlustades tuleks valida koduse vara kaitse, mis hüvitab kahjud nii mööbli kui ka tehnika kahju korral, aga ka näiteks väljaspool kodu kaasa võetud sülearvuti puhul,“ lisab Karbus.
5. Millal vastutab korteriühistu?
Nii katuse, rõdu, üldise vee- ja kanalisatsioonitorustiku, küttesüsteemi ja ka näiteks trepikoja kahjude osas vastutab üldiselt korteriühistu. „Juhul, kui kahju saab alguse nö hoonekarbist, kommunikatsioonidest või üldkasutatavatest osadest, siis vastutab korteriühistu.