Alates 01.10.2014 hakkab kehtima uus liikluskindlustuse seadus. Jätkame muudatuste tutvustamist, mida uus seadus endaga kaasa toob. Loe ka meie varasemat uudist uue liikluskindlustus seaduse kohta.
Liikluskindlustuse lepingust saab tavaline kindlustusleping
Hetkel toimiva süsteemi järgi sõlmitakse sõiduki omanikuga tähtajatu liikluskindlustuse leping ja liikluses osalemiseks tuleb osta juurde poliis. Uue seaduse kohaselt saab sõlmida ainult tähtajalisi lepinguid (tähtajaga kuni 1 aasta). Eraldi täpsustava sisu ja vormiga dokumente ei koostata. Liikluskindlustuse lepingust saab tavaline kindlustusleping.
Praegu on kliendid harjunud Jah- ja Ei-lepingutega, mille korral oli kindlustusseltsil kohustus saata esimese puhul kliendile uus poliis ja teise puhul pidi klient ise meeles pidama uue poliisi ostmist. Võimalik, et meie klientide jaoks see erinevus ei olnudki nii märgatav, sest mõlemal juhul tuletasime kliendile meelde, et on vaja osta uus poliis. Ka uue seadusega on võimalik valida kahe lepingu vahel, automaatselt pikeneva ja automaatselt mittepikeneva lepingu vahel, kuid lepingud muutuvad tegelikkuses oluliselt.
Esiteks on uue automaatsel pikeneva lepingu puhul kliendil alati kohustus selle eest tasuda. Kui seda ei tehta, on kindlustusandjal õigus vähemalt 14-päevase perioodi eest kliendilt kindlustusmakse võla korras sisse nõuda. Teiseks erinevuseks ja põhjuseks, miks me enam automaatset pikenevad lepinguid kliendile koheselt ka ei soovita, on asjaolu, et enamus seltse on ise loobunud automaatselt pikenevast lepingust. Kui seni oli Jah-lepingu (uue seadusega automaatselt pikeneva lepingu) eeliseks soodsam hind, siis uue seaduse tulekuga lepingute hinnad ühtlustatatakse.
Sundkindlustuse rakendamine
Liikluskindlustus on jätkuvalt kohustuslik kindlustus sõidukitele, mis on registreeritud või millel on registreerimiskohustus liiklusregistris. Liikluskindlustuse fond (LKF) jälgib tänagi kindlustamata sõidukeid ning teavitatakse kindlustuse puudumisel selle sõlmimise kohustusest või saadetakse neile vastav nõue. Kindlustamata sõidukitele hakatakse rakendama sundkindlustust. Sundkindlustuse kindlustusmakse on tavalisest liikluskindlustusest kallim ja kahju põhjustajale rakendub sundkindlustuse korral omavastutus suuruses 640€. Kui vana seaduse järgi võis auto olla 2 aastat ilma poliisita, siis uue seadusega on seda perioodi lühendatud ühele aastale. Kui sõidukit kohe liikluses kasutada ei plaanita on soovitatav sõiduk liiklusregistrist (ARK) ajutiselt kustutada (peatatakse ajutiselt liiklusregistris arvel olek) või osta kord aastas lühiajaline poliis.
Kui enne uue seaduse jõustumist oli sõlmitud EI-leping, aga puudus poliisi, siis sundkindlustus rakendub alates kuupäevast 01.10.2015. Kui on plaan sõidukit pikema aja jooksul mitte kasutada, on soovituslik sõiduk ajutiselt liiklusregistrist kustutada.
Ülevaade tagasinõuetest
Kindlustusmakse tasumise hilinemise korral on kindlustusandjal õigus esitada kindlustusvõtja vastu tagasinõue 30% ulatuses väljamakstud hüvitisest, kuid mitte rohkem kui 640€.
Kui sõidukijuht ei esitanud sõidukit kindlustusandja nõudel ülevaatamiseks või ei andnud kindlustusjuhtumi asjaolude kohta selgitusi, siis on kindlustusandjal õigus 30% ulatuses väljamakstavast kindlustushüvitisest tagasi nõuda, kuid mitte enam kui 640€.
Uue seadusega on kindlustusandjal põhjustanud juhi mitte ilmumisel õigus 30% ulatuses väljamakstavast kindlustushüvitisest tagasi nõuda, kuid mitte enam kui 640€.
Liiklusõnnetuse põhjustajalt võib kahju tagasi nõuda, kui ületati lubatud sõidukiirust rohkem kui 40 km/h või kui avarii tehti politsei eest põgenedes.
Kahju korral oma kindlustusandja poole pöördumine
Suurim uue seadusega kaasnev muutus on kannatanu õigus nõuda liikluskindlustuse kahju hüvitamist oma kindlustusandjalt. See jõustub 01.01.2015. Hüvitist ei saa taotleda juhul kui:
- Kindlustusjuhtumi tagajärjel on tekitatud kahjustatud isikule kehavigastus või tervisekahjustus või põhjustatud kahjustatud isiku surm;
- Hüvitise summa on eeldatavalt üle 10 000€;
- Kindlustusjuhtumi asjaolud ei ole selged;
- Kindlustusjuhtumis osalenud sõidukite põhiasukoht ei ole Eesti.
Lepingu katkestamine
Uue seadusega on liikluskindlustuse lepingu lõpetamine piiratud. Kindlustusvõtjal on õigus leping mõjuval ja tõestataval põhjusel üles öelda.
Erakorraline ülesütlemine on lubatud muu hulgas järgmistel juhtudel:
- sõiduk on väljunud kindlustatud isiku või kindlustusvõtja valdusest tema tahte vastaselt;
- sõiduk on hävinud või seda ei saa tehnilistel põhjustel kasutada enam kui üks kuu;
- lõpeb leping, mille alusel kindlustusvõtja sõidukit kasutas.