Eestis saab igal aastal ulukitega seotud liiklusõnnetustes vigastada ligikaudu 20–30 inimest. See näitaja on püsinud stabiilsena, kuigi selliste õnnetuste koguarv on viimastel aastatel vähenenud. Üheks põhjuseks on suurenenud liikluskoormus: Transpordiameti 2024. aasta liiklusloenduse andmetel kasvas liiklussagedus riigiteedel 1,5%, jõudes 1072-lt 1088 sõidukini ööpäevas.
Transpordiameti keskkonnakorralduse juht Villu Lükk rõhutab, et paljud metsloomad liiguvad kindlatel radadel, mis ületavad ka maanteid ja seetõttu peavad juhid olema valvsad, eriti koidikul ja hämaruse saabudes, kui loomade aktiivsus on suurem. Tähelepanelikkust nõuavad ka teelõigud metsade ja põldude vahel.
Juhte hoiatavad põdramärgid
Et juhtidele loomade liikumist meelde tuletada, on sõiduteede äärde paigaldatud ulukihoiatusmärgid ehk „põdramärgid“, mis tähistavad alasid, kus loomade teele sattumine on sagedasem või kus on toimunud varasemaid kokkupõrkeid. Lisaks kasutatakse mõnes kohas ka loomade liikumisalale tähelepanu juhtivat spetsiaalset teekattemärgistust.
Üldiselt on juhid neid hoiatusi tõsiselt võtnud ning sõidukiirust vähendanud, mis on aidanud vältida raskemaid õnnetusi.
Eestis on mitmel teelõigul paigaldatud tarad ja spetsiaalsed ülekäigukohad metsloomadele. Näiteks Kose–Võõbu neljarealisel maanteel kasutab Transpordiamet suurulukite tuvastussüsteemi: kui loom läheneb, aktiveeruvad liiklusmärgid ja alandavad automaatselt kiirusepiirangu 70 km/h, aidates seeläbi vähendada kokkupõrkeriski. Lisaks on teatud piirkondades paigaldatud muutuva teabega infotablood, mis pimedal ajal hoiatavad juhte loomade liikumise eest. „Üldiselt on juhid neid hoiatusi tõsiselt võtnud ning sõidukiirust vähendanud, mis on aidanud vältida raskemaid õnnetusi,“ märkis Villu Lükk, et ühe metslooma järel võb kohe teed ületada ka teine.