Ettevaatust! Eesti teedel juhtub keskmiselt üle 10 ulukiõnnetuse päevas

Eestis saab igal aastal ulukitega seotud liiklusõnnetustes vigastada ligikaudu 20–30 inimest. See näitaja on püsinud stabiilsena, kuigi selliste õnnetuste koguarv on viimastel aastatel vähenenud. Üheks põhjuseks on suurenenud liikluskoormus: Transpordiameti 2024. aasta liiklusloenduse andmetel kasvas liiklussagedus riigiteedel 1,5%, jõudes 1072-lt 1088 sõidukini ööpäevas.

Transpordiameti keskkonnakorralduse juht Villu Lükk rõhutab, et paljud metsloomad liiguvad kindlatel radadel, mis ületavad ka maanteid ja seetõttu peavad juhid olema valvsad, eriti koidikul ja hämaruse saabudes, kui loomade aktiivsus on suurem. Tähelepanelikkust nõuavad ka teelõigud metsade ja põldude vahel.

Juhte hoiatavad põdramärgid

Et juhtidele loomade liikumist meelde tuletada, on sõiduteede äärde paigaldatud ulukihoiatusmärgid ehk „põdramärgid“, mis tähistavad alasid, kus loomade teele sattumine on sagedasem või kus on toimunud varasemaid kokkupõrkeid. Lisaks kasutatakse mõnes kohas ka loomade liikumisalale tähelepanu juhtivat spetsiaalset teekattemärgistust.

Üldiselt on juhid neid hoiatusi tõsiselt võtnud ning sõidukiirust vähendanud, mis on aidanud vältida raskemaid õnnetusi.

Eestis on mitmel teelõigul paigaldatud tarad ja spetsiaalsed ülekäigukohad metsloomadele. Näiteks Kose–Võõbu neljarealisel maanteel kasutab Transpordiamet suurulukite tuvastussüsteemi: kui loom läheneb, aktiveeruvad liiklusmärgid ja alandavad automaatselt kiirusepiirangu 70 km/h, aidates seeläbi vähendada kokkupõrkeriski. Lisaks on teatud piirkondades paigaldatud muutuva teabega infotablood, mis pimedal ajal hoiatavad juhte loomade liikumise eest. „Üldiselt on juhid neid hoiatusi tõsiselt võtnud ning sõidukiirust vähendanud, mis on aidanud vältida raskemaid õnnetusi,“ märkis Villu Lükk, et ühe metslooma järel võb kohe teed ületada ka teine.

Urmas Salmu, Eesti Jahimeeste Seltsi „Ulukid teel“ projekti juht, soovitb juhtidel pimedal ajal jälgida teeservi ja looma märkamisel sisse lülitada ohutuled ning vajadusel peatuda. Signaali kasutamist tuleks vältida, sest see võib looma hoopis segadusse ajada ja suunata ta tagasi sõiduteele.

Statistika näitab, et kui 2021. aastal registreeriti umbes 5500 kokkupõrget suurulukitega, siis 2024. aastaks on see arv vähenenud 2000 võrra, osaliselt metskitse populatsiooni vähenemise tõttu. Sellegipoolest toimub Eesti teedel keskmiselt üle 10 ulukiõnnetuse päevas. Kuigi metskits kaalub harva üle 50 kg, võib temaga kokkupõrge põhjustada tõsiseid kahjusid. Lisaks metskitsedele ja põtradele on teedel hakanud üha sagedamini liikuma ka karud ja ilvesed.

Kaitse oma sõidukit loomaga kokkupõrke eest 

“Loomaga kokkupõrge on alati kurb sündmus – loomadel on justkui peatee, kuid autojuhile tähendab see ootamatuid remondikulusid, mida liikluskindlustus ei kata. IIZI “Kokkupõrge loomaga” lisakaitse ei tee vahet looma suurusel ega liigil – kindlustus kehtib nii kitsede ja põtrade kui ka väiksemate loomade, näiteks rebase või jänesega kohtudes,” räägib IIZI sõiduki- ja masinakindlustuse tootejuht Triin Kääramees, et lisakaitse kehtib ka lindude tekitatud kahjudele. Liikluskindlustuse (mets)looma lisakaitset saab soetada ka 3- ja 6-kuulistele liikluskindlustuse lepingute juurde, mis kindlasti rõõmustab hooajaliste sõidukite omanikke. 

Metsloomaga kokkupõrke korral on abiks kolm telefoninumbrit:

• 112 – helista, kui viga on saanud inimesed
• 1247 – helista, et teavitada vigastatud loomast
• 666 0300 – helista 24/7 kahjuabi numbril, kui sa  ei tea, mida kahjustatud sõidukiga peale hakata