Riigi Infosüsteemi Amet (RIA) nimetas möödunud aasta pettuste aastaks. Lisaks sagenesid õngitsusjuhtumid, kontode ülevõtmised ja teenusekatkestused, millel oli otsene rahaline mõju ettevõtetele.
IIZI statistika järgi kasvas küberkindlustuse lepingute arv 2025. aastal üle 50%, mis viitab kasvavale huvile. Samal ajal ei ole teadlikkus paljudes sektorites sellele järele jõudnud – möödunud aasta ärikliendi uuringust selgus, et enam kui kolmandik ettevõtetest ei olnud küberkindlustusest isegi kuulnud. Kõige selgemalt paistab teadlikkuse lõhe ehituse, inseneeria ja tööstuse sektoris – valdkondades, mille igapäevane töö sõltub oluliselt digisüsteemidest.
Kui ettevõtte süsteemid seisavad või raha kaob kurjategija kontole, ei ole enam tegu IT-probleemiga. Sellel on suur rahaline mõju, millega peab tegelema ettevõtte juhtkond. Ka mõnetunnine katkestus võib tähendada ettevõttele kümnete tuhandete eurode suurust kahju ning lisakulusid, mis kaasnevad süsteemide taastamise ja võimalike nõuetega.
Kurjategijad leiavad võimaluse ettevõtte rahale ligi pääsemiseks läbi isiklike valdkondade. RIA andmetel kasutasid petturid õngitsuskirjades või -kõnedes ära näiteks Omniva, Smart-ID, Elektrilevi ja teiste tuntud ettevõtete nimesid. 2025.aasta augustis levisid petukõned, milles kelmid esinesid tervisekassa töötajana. Selliselt kaotas masinatööstusettevõte Hekotek petturitele üle miljoni euro ja nüüdseks endine finantsjuht seisab silmitsi kriminaalmenetlusega.
Küberturbe nõuded laienevad 6500 ettevõttele
Jaanuaris jõustunud küberturbe seaduse muudatused rõhutavad selgelt juhtide suuremat vastutust küberturvalisuse tagamisel. 2026. aastast laieneb nõuete kohaldamisala ligikaudu 6500 ettevõttele ning juhatuse liikmete isiklik vastutus suureneb. Rikkumiste eest võivad trahvid ulatuda kuni 10 miljoni euroni või 2 protsendini aastakäibest.
See tähendab, et küberrisk liigub IT-osakonnast juhatuse lauale koos otsese vastutusega ning kohustusega end küberturbes koolitada. Seadus teeb selgeks: küberrisk ei ole enam vabatahtlik parendusprojekt, vaid osa ettevõtte finants- ja riskijuhtimisest. Küsimus ei ole enam selles, kas rünnak võib toimuda, vaid kui valmis ettevõte selleks on ja kui suurt finantsriski ollakse valmis teadlikult võtma.
Kuigi nõuete rakendamiseks on ette nähtud pikem üleminekuperiood, tuleb esimesed sammud astuda juba lähikuudel – elutähtsaid ja olulisi teenuseid pakkuval ettevõtetel tuleb oma tegevusest läbi eesti.ee lehel teada anda hiljemalt märtsi lõpuks.
Loe täpsemalt SIIT.
