JÄRELEVAADATAV | Juht hallil alal: millal muutub otsus juhi isiklikuks riskiks?

IIZI ja Soraineni juhtide seminaril „Juht hallil alal: millal muutub otsus juhi isiklikuks riskiks?“ keskenduti juhtide isikliku vastutuse kasvule, regulatiivsete riskide suurenemisele ning sellele, kuidas tänases õigus- ja ärikeskkonnas hinnatakse juhtimisotsuseid järjest kriitilisemalt.

Seminaril astusid üles endine riigi peaprokurör ja Soraineni partner Norman Aas, Rahandusministeeriumi riigivalitsemise valdkonna juht Karin Madisson, Soraineni eksperdid Marcus Niin ja Albert Linntam, IIZI finantsriskide ekspert Helen Evert, Polaris Underwritingu asutaja Peter Schlamberger ning mitmete suurettevõtete tippjuht Erkki Raasuke. Päeva modereeris Soraineni finants- ja kindlustusõiguse ekspert Oliver Ämarik.

Eksperdid arutlesid selle üle, kus jookseb piir lubatud äririski ja juhi isikliku vastutuse vahel, kuidas mõjutavad ettevõtete juhte üha kasvavad regulatiivsed nõuded ning millal võivad juhtimisotsused viia uurimiste, vaidluste või isegi kriminaalmenetluseni. Eraldi käsitleti ka olukordi, kus juhid peavad kaitsma end isiklikult – sageli juba enne võimaliku kohtulahendi või süüdimõistmiseni jõudmist.

Juht peab olema lojaalne ja hoolas

…need on ilusad ja poeetilised sõnad, kuid ei anna alati täpset juhist selle kohta, kuidas konkreetses olukorras tegutseda

Marcus Niin ja Karin Madisson käsitlesid oma ettekandes seda, millal muutub otsus juhi isiklikuks riskiks? Kuidas juhtida ja millega arvestada, et sellega ei kaasneks vastutust ning säiliks julgus riskida? Samuti katavad teemasid, mis on juhtidele aktuaalseks muutunud juba täna, kuid võivad muutuda ka tulevikus. Kui palju riski peab juht täna taluma, enne kui riik sekkub? Ettevõtte juhtimine tähendab paratamatult keerulisi otsuseid, kuid praktikas võib piir äririski, haldusmenetluse ja kriminaalmenetluse vahel muutuda väga hägusaks – eriti olukorras, kus avalik tähelepanu tekib juba enne kohtuotsust.

Juhi suurim risk ei pruugi alata kohtust

Norman Aas ja Albert Linntam rääkisid, et juhi suurim risk ei pruugi alata kohtust, vaid hetkest, mil ettevõtte otsuseid hakatakse tagantjärele tõlgendama hoopis teises valguses. Kus läheb täna piir lubatud äririski ja juhi isikliku vastutuse vahel? Millal muutub äriline otsus uurimiseks? Kuidas see mõjutab juhti isiklikult – ka siis, kui lõpptulemus ei ole süüdimõistev?

Kes kaitseb juhti ja milline on kindlustuse roll?

Kui ettevõtte vastu algab menetlus, tekib kiiresti ka küsimus: kes kaitseb juhti ennast? Kas juhatuse liikme vastutuskindlustus katab ainult kahjunõude või ka kaitsekulud? Mis juhtub siis, kui uuriv asutus ja ettevõtte omanik on sisuliselt seotud? Millised riskid jäävad ka hea kindlustuskaitse puhul juhi enda kanda?

Helen Evert ja Peter Schalmerger rääkisid võimalustest, kuidas juht end tänases, üha regulatiivsemas keskkonnas, paremini kaitsta saab?

Päriselu kriisiahel: mida see juhile tegelikult tähendab? 

Erkki Raasuke tõi näiteks 3 lugu, kus tema kui juhi jaoks riski võtmise piir jooksis. Ta nentis, et juhi isiklik risk algab siis, kui ta otsustab üksinda siis, kui ta oleks pidanud otsustama teistega koos. Kogenud pankur ja mitme organisatsiooni nõukogu liikme sõnul kehtib pikaajalises horisondis ütlus, et õige hõlma ei hakka keegi.