Kas kiirlaadimine on elektriauto akule kahjulik ja kuidas üldse aku tervist hoida?

Selle üle, kas näiteks iga öö mobiiltelefoni laadida on akule tervislik või ei, on vaieldud aastaid. Kuna enamik telefoniakusid üle ühe päeva täna ka napilt ei pea, siis pole sellel vaidlusel enam väga mõtet, ööseks juhe taha ja on nagu on. Aga samad mured on nüüd elektriautodega ja täpsemalt kiirlaadimisega.

Elektrum Drive’i äriarendusjuht Martin Raadik ütles Autogeeniuse rubriigis “Hea nipp”, et viimastel aastatel on läbi viidud lugematu arv teste, mis näitavad, et kiirlaadimisel on tõepoolest mõningane mõju elektriauto aku elueale. Kuid kõik testid näitavad, et see mõju on tavakasutuse puhul kaduvväike.

„Akusid arendavad insenerid on välja mõelnud kaitsemehhanismid, mis kaitsevad akut valesti kasutamise eest. Seetõttu võib ka minimaalsete teadmistega autoomanik kasutada oma elektriautot kartmata, et ta seda kahjustab,“ kinnitas Raadik.

Aku ei taha seista täislaetuna

Raadiku sõnul on siiski tegevusi, millest tasuks elektriauto aku kaitsmiseks hoiduda. Näiteks mõjub akule kurnavalt see, kui auto pikalt kõrge laetustaseme juures seisma jääb.

Raadiku sõnul on efekt piltlikult öeldes on sama, kui mahutada trammi palju inimesi. Liitiumioonidel hakkab grafiidikihis kitsas, see tekitab struktuuris stressi ja selle tõttu võivad grafiidikihid kahjustada saada.

“Grafiidikihti võib ette kujutada kui riiulit. Kui mõned riiuliastmed on katki, siis mahub riiulisse vähem esemeid. Täislaetud aku pinge on kõrge ja see lisab koormust aku materjalile. Kõrgete voltidega ehk pingega keskkonnas hakkavad molekulid rebenema ja tekib gaas, mis vähendab akus sisalduvat soolalahust – elektrolüüti. Kui elektrolüüdi kogus väheneb, siis väheneb ka materjali hulk, mis elektrienergiat salvestada saab,“ rääkis Martin Raadik.

Aku jaoks kõige kahjustavam on 0% laetustase

Kui auto jääb pikalt seisma täiesti tühja akuga, hakkavad akus toimuma keemilised protsessid, mis lühendavad materjali võimet talletada energiat. Elektrolüüdis on lahustunud erinevaid aineid, näiteks liitiumioonid, mille ülesanne on laengut liigutada ühest punktist teise. Kui aku laetus ehk voldid on madalad, siis nad kinnituvad liiga tugevalt aku pindadele ja nad kaotavad oma liikuvuse.

“Insenerid neile ohtudele mõelnud. Elektriauto kasutajad saavad akut kasutada vahemikus 95%-5%, kuigi lõpptarbijale kuvatakse skaalat 100%-0%. Eriti teadlikud elektriauto omanikud hoiavad oma auto laetust alati vahemikus 10-80%, et aku keemiliste protsesside negatiivset mõju veelgi minimeerida,” andis Raadik nõu.

Kiirlaadimine kuumutab, kuid targad autod jahutavad

Autoaku keemia võib “pea peale pöörata” ka ekstreemne kuumus. Tänapäeva elektrisõidukite mudelitel on üldjuhul jahutussüsteem, mis ei lase laadimisel tekkinud kuumusel liige kõrgeks tõusta.

„Mõned aastad tagasi tootis Nissan ilma jahutuseta Leaf mudeleid. Tavakasutajatel sellega suuri probleeme ei kaasnenud, kuid mitu korda päevas kiirlaadijat kasutanud taksode akud said kuumakahjustuse ning Nissan oli sunnitud nende sõidukite akud välja vahetama. Škoda, Audi, VW ja teiste levinumate tootjate tänapäevased elektriautode mudelid on kõik jahutussüsteemiga, mis hoiab aku temperatuuri kiirlaadimise ajal normi piires,“ selgitas Raadik.

Tuleb silmas pidada, et jahutussüsteem nagu ka muud auto kaitsemehhanismid vajavad toimimiseks siiski elektrit. See on Martin Raadiku kinnitusel veel üks põhjus, miks tühja akuga autot pikaks ajaks seisma jätta ei tohiks.

“Kõrbekliimas on olnud juhtumeid, kus 50% laetusega elektriauto on jäetud mitmeks nädalaks seisma, kuuma kliima tõttu aktiveerub jahutussüsteem ja mõne nädalaga on aku saanud kergeid kahjustusi nii kuumuse kui ka alalaetuse tõttu,“ selgitas Raadik.

Kas see tähendab, et elektriautot võib laadida ka ainult kiirlaadijaga?

Lühike vastus on Martin Raadiku sõnul “jah”. Täna tehakse 90% laadimistest kodudes ja aeglasema laadijaga. Kuid elektriauto kasutajad, kellel puudub oma maja või korteri juures laadimisvõimalus, ei pea südant valutama, kui oma laadimised iganädalase poekülastuse ajal kiirlaadijas ära teevad.

“Erinevad uuringud, näiteks Oxfordi Ülikooli teadlaste järeldused näitavad, et ainult kiirlaadijat kasutades väheneb elektriauto aku jõudlus pisut kiiremini kui aeglase laadija kasutamisel. Kuid needki erinevused on imetillukesed ja avalduvad alles väga suure läbisõidu juures. Seega kui elektriauto omanikul ei ole kodus või tööl mugavat aeglase laadimise võimalust, siis ei pea ta oma auto aku pärast ülemäära muretsema,“ kinnitas ta.

Elektriauto liikluskindlustuse hind sõltub paljudest komponentidest

IIZI sõidukikindlustuse tootearendusjuht Kristiina Kivilaan selgitab, et kindlustusmakse suurus ei ole seotud ainult sellega, kas sõiduk liigub elektri või muu kütuse jõul.

“Kindlustusmaksele avaldab mõju mitu erinevat faktorit. Neist olulisim on konkreetse kindlustusvõtja andmed ja ajalugu, näiteks, kas ta on varem erinevates juhtumites osalenud. Auto enda parameetritele lisaks on oluline hinnamõju ka auto remontimise kulul. Kuna elektriautode õnnetusjärgne taastamine on üksjagu kallim kui sisepõlemismootoriga autodel, siis see tõstabki mõnevõrra elektriauto kindlustusmakset,” sõnas Kivilaan.