Eesti teedel juhtub umbes 6000 metsloomadega seotud õnnetust aastas ja see arv pigem kasvab, sest sõidukeid on liikluses järjest rohkem. Enne kui hakata moraali lugema ja autojuhte ettevaatusele manitsema, vaatame probleemile otsa hoopis looma vaatenurgast. Ja selgitame, kuidas end ootamatu kohtumise vastu kindlustada.
Oleks tore, kui metsloomad käituksid nagu inimesed ja viskaks pilgu enne tee ületamist vasakule ja paremale, et veenduda ohutuses. Paraku see nii pole.
Miks siis ikkagi iga päev loomadega seotud liiklusõnnetusi juhtub?
Metsas pole rallimehi
Tartu Ülikooli zooloogia osakonna terioloogia kaasprofessori Jaanus Remmi sõnul on üheks põhjuseks kindlasti asjaolu, et loomad ei taju kuigi hästi sõidukite kiirust. Seda just maanteedel, kus kiirused on suuremad.
“Metsloomad on arenenud välja sellise keskkonna jaoks, kus nii kiiresti liikuvaid objekte naljalt ei leidu. Linnud küll näiteks lendavad 60–70 km/h, kuid nemad ei puutu metsloomadega kokku ega tekita neile mingisugust ohtu. Seega pole nad võimelised aduma teel liikuva sõiduki kiirust ja seeläbi ka seda ohtu,” selgitab Remm.
Eesti teedel juhtub kõige enam õnnetusi metskitsedega – ligi 85% kõikidest suurimetajatega seotud kokkupõrgetest.
Teiseks toob Remm välja, et pimedamal ajal näitavad sõiduki tuled loomale teed selgemini ja tal tekib justkui arusaam, millises suunas liikuma peaks. “Selliseid juhtumeid tuleb ette üsna tihti näiteks jänestega. Kui jänes on sattunud tulede valgusvihku, siis on tal väga keeruline sellest vihust välja hüpata ja ta jääb pikki teed jooksma.”
Sellises olukorras võiks auto seisma jätta ja tuled korraks välja lülitada, et loom pääseks valgusvihust ja saaks teed ületada.
Remm märkis, et tihtipeale satuvad loomad autot nähes paanikasse ja tekib nii-öelda ebaratsionaalne põgenemisinstinkt. “Loom ei suuda enam analüüsida, kuhu suunas ta liikuma peaks ja mis kiirusega. Sellest tulenevalt teeb ta vale otsuse ja hüppab autole ette.”
Mida teha, et loom jääks ellu ja auto terveks?
Loomulikult pole alati võimalik kokkupõrget metsloomaga vältida, ent abi on mõnest nõuandest, mis võivad õnnetuse tõenäosust vähendada.
- Jälgi liiklusmärki “Metsloomad teel”. Piirkonnas ületavad ulukid kõige tihedamini teed. Ka muudel metsavahelistel lõikudel ja põldude vahel tuleb valvas olla.
- Metsloom on ettearvamatu! Kui märkad ulukit, võta hoog maha ja pane ohutuled peale. Esimese looma järel võib teele hüpata veel mitu teist. Samuti võib tee ületanud loom ümber mõelda ja tagasi teele tulla. Väldi signaali, sest see ehmatab looma rohkemgi.
- Ole tähelepanelik hämaral ajal. Metsloomade liikumisaktiivsus on kõrgem päikesetõusu eel ja päikeseloojangu järel. Seega ole eriti tähelepanelik just nendel aegadel.
- Veendu sõiduki seisukorras. Vaata üle pidurid, rehvid ja kojamehed, sest nende roll kokkupõrke ennetamisel on vägagi suur.
- Tutvu riigi maanteede loomaohtlikkuse kaardiga. Sellelt näed, millistes kohtades on viimastel aastatel enim liiklusõnnetusi toimunud.
- Hoia pikivahet! See peab olema piisav, et vältida otsasõitu ees järsult pidurdavale autole, kui temale peaks loom ette hüppama.
Kindlustus – kuidas see sind aitab?
Metsloomaga kokkupõrkel on kasulik abimees kaskokindlustus, kuid vanematele sõidukitele seda teha ei saa. Lahendust pakub liikluskindlustuse lisakaitse, mis korvab loomaga kokkupõrke tagajärjel Sinu sõidukile tekkinud kahjud.
Lisakaitse ongi mõeldud just vanematele sõidukitele, millele kaskokindlustust teha ei saa. See tähendab, et loomale otsasõidu korral ei pea autoomanik kahjusid ise kinni maksma, vaid need hüvitab kindlustusselts – täpselt nagu kaskokindlustusega.
“Kokkupõrge loomaga” lisakaitset on võimalik osta koos liikluskindlustusega ja see kehtib kõikide loomade ning lindudega seotud kokkupõrgete puhul.