Talveperioodil sooja saamiseks tuleb paljudel ahju kütta. Kogenud korstnapühkija tuletab meelde, mida ahiküttel silmas pidada.
21 aastat korstnapühkija ametit pidanud Teet Võhandu sõnul on suurimad vead, mida ahju kütmisel tehakse seotud prügi põletamise ja hapnikuvaegusega. Teatavasti vajab põlemise protsess hapnikku ja kui seda pole, siis puudub ka tõmme. Küttekolde hapnikuvaegus võib osutuda probleemiks eelkõige renoveeritud ja hästi isoleeritud majade puhul. Sellisel juhul tasub tule süütamisel jätta irvakile kütteseadme vahetus läheduses olev aken, sest nii saab tulease piisavalt õhku.
Ära põleta ahjus prügi
Korstnapühkija sõnul põletavad inimesed kaminas või pliidi all igasugust kraami. Paraku tekib prügi põletamisel palju tahma ja muid jääkaineid, mis kipuvad küttesüsteemide külge kleepuma. Kui lisada valemisse veel küttekolde hapnikuvaegus, on tagajärjed kurvad. „Kahe-kolme kuu pärast võib korsten juba tuleohtlik olla,“ rõhutas Võhandu, kes on näinud kõiksugu kurioosume. „Mõni kütab penoplastiga või loobib kaminasse hoopis maja soojustamisest üle jäänud materjali.“
Küttekollete heaolu silmas pidades soovitab korstnapühkija kütta korraliku puiduga. Paljudes majapidamistes on levinud ka puitbriketi kasutamine, kuid selle kvaliteet on turul varieeruv. „Kohati on puitbriketi tulem küttesüsteemis puhas pigi,“ ütles ta. Seega tasub puitbriketti hoolega valida ja eelistada vaid hinnatud tootjate kvaliteetset kraami. Korstnapühkija soovitab ahju kütta eelkõige kvaliteetse halupuuga, mis tekitab vähem tahma.
Kindlustusjuhtumi korral on vajalik akt
Teet Võhandu toonitas, et kindlasti tasub üle vaadata ka oma kindlustuslepingu tingimused, kus on kirjas koduomanikule kohustuslikud ohutusnõuded. Juhul, kui tulekahju on eksperdi arvates alguse saanud hooldamata või kasutuskõlbmatust küttesüsteemist sh korstnast, võib kahjuhüvitis väheneda vastavalt sellele, kui palju võis see rikkumine mõjutada tulekahju teket või tekkinud kahju suurust. Näiteks vanemate hoonete puhul võib üks kindlustamise eeldus olla just korstnapühkija poolt väljastatud akt.
IIZI isiku- ja varakindlustuse tootearendusjuht Pille Plees toonitab, et ka kindlustuse vaatest on äärmiselt oluline, et küttesüsteemid oleksid enne kütteperioodi spetsialisti poolt üle kontrollitud. „Lisaks puhastustööle ja sertifikaadile annab korstnapühkija hüva nõu, kuhu paigutada suitsu- ja vingugaasiandur ning kuidas kõige paremini ahju või kaminat kütta,“ lisas ta.
„Kui korstnas olev tahm tekitas tulekahju, mistõttu hävis suur osa kindlustatud kodust, on kindlustusseltsil oluline teada, kas küttesüsteem oli kasutuskõlblik ja korsten puhastatud vastavalt seadusele,“ selgitas IIZI isiku- ja varakindlustuse tootearendusjuht Pille Plees.
Kahjude hüvitamiseks tuleb tõendada, et küttekolded olid hooldatud ja sel juhul kiirendab korstnapühkimise akti olemasolu oluliselt kahjukäsitlust.
Seadus näeb ette, et korstnaid tuleb pühkida kord aastas. „Eramajas võib pühkida korstnaid neli aastat ise ning igal viiendal peab kutsuma kutsetunnistusega korstnapühkija,“ sõnab Võhandu, et sel juhul tuleb neid korstnaid ka eelnevad neli aastat korralikult pühkida. Kortermajas peab aga paberitega spetsialist käima igal aastal.
Kütmise ABC
Vahetult enne korstnapühkija tulekut ahju kütta ei maksa. Lisaks tasub spetsialisti töö lihtsustamiseks välja uurida, kus asuvad ligipääsud. „Vaid 25% klientuurist teab, kus asuvad puhastusluugid,“ tunnistab Võhandu. Töö tegemiseks on vaja ruumi, mistõttu soovitab korstnapühkija eemaldada kõik liikumist takistavad esemed nii puhastusluukide kui küttekollete vahetust lähedusest. Põrandalt võiks ära võtta vaibad ja kaminaservalt vaasid. Lisaks katta kinni lähedalasuvad heledad esemed, mis tahmatolmu tõttu võivad kahjustada saada.
Vaid 25% klientuurist teab, kus asuvad puhastusluugid.
„Maja haldaja peab tagama turvalise pääsu maast korstnani,“ rõhutab spetsialist, sest katused on erinevad ja pole korstnapühkija asi objektilt objektile redelid seljas käia. Redel peab kliendil ikka endal olema.
Kuidas on kõige õigem ahju kütta?
- Hoia siiber avatud asendis. Pooliku siibri taha tekib pööris, mis hakkab tahmama
- Võimalusel soeta korralik küttepuu
- Süüta pealt ja süüteklotsiga. See viis hoiab ahju ning korstna puhtama
- Siibri võib kinni panna alles siis, kui ka sinine leek (vingugaas) on kustunud. Siibri sulgemisel jäta see vingumürgistuse vältimiseks igaks juhuks irvakile.
- Korralikus puukuuris olevaid puid ei pea pikalt enne kütmist tuppa tooma. Puukuuris peaks puude niiskus olema kuskil 13-14%, maksimaalselt 20%.
