Miinuskraadide tõttu keerulisemad teeolud või raskesti käivituv auto on üldjuhul autojuhtidele teada. Küll aga ei teata sageli seda, et paari aasta jooksul kontrollimata pidurivedelik võib külmakraadidega liigse niiskuse tõttu hanguda ja pidurdamise ning sõidu ohtlikuks muuta.
Kui sõidukit hooldatakse regulaarselt ehk vastavalt autotootja soovitustele, pole muretsemiseks põhjust ja pidurid on üldjuhul töökorras. Kui aga sõidukiomanik pole täpselt kindel, millal viimati auto pidurivedelikku vahetati või kui selle niiskustase on üle 3%, tuleks ohutu sõidu tagamiseks vedelikku kindlasti vahetada.
“Enamikul liikluses osalevatel autodel on kasutusel hügroskoopne pidurivedelik DOT-4, mis seob endaga niiskust. Kui vedelikku ei ole paariaastase perioodi jooksul vahetatud, siis on tõenäoline, et see on endasse imanud niiskust, mis miinuskraadidega võib hanguda ja pidurdamist oluliselt halvendada,” selgitab Amservi järelteeninduse juht Ahti Aasala Autogeeniuse IIZI nipirubriigis ja lisab, et pidurivedelikus sisalduva niiskuse poolt tekitatud korrosiooni mõjul on tavaline, et piduriklotsid jäävad supportisse kinni.
Pidurid võivad kahjustuda nii seest kui väljast
Kui pidurivedelikus tekkiv liigne niiskus ja korrosioon kahjustavad pidurite süsteemi seestpoolt, siis Aasala sõnul mõjutab korrosioon pidureid meie talvise teehoolduse tõttu ka väljaspoolt.
“Kui sool koos niiskusega pääseb pidurisüsteemis liikuvatele metallpindadele, siis korrosiooni mõjul jäävad need kinni ja ei saa vabalt liikuda,” selgitab ta.
See tähendab, et pidurdamisel ei suruta piduriklotsi vastu piduriketast või vastupidi – piduripedaali vabastamisel hõõrub piduriklots pidevalt vastu ketast ehk pidur on pidevalt peal ning tulemuseks on klotside ja ketaste ülekuumenemine ja kulumine.
Külmakraadid valmistavad Aasala sõnul probleeme ka autodele, mille käsipidurit juhitakse trossidega. “Kui mõni trossidest on vigastatud ja selle kõrisse on pääsenud vesi, siis jäätumisel ei saa tross piduri vabastamisel vabalt tagasi liikuda ja pidur jääb peale. Tulemuseks on taas ülekuumenemine ja kulumine,” tõdeb ta.
Oht on ka väikese läbisõiduga autodel
Aasala sõnul tuleb sõidu ohutuse tagamiseks võimalikke probleeme ennetada. “Kord aastas tuleks lasta spetsialistil pidurid üle vaadata. See kehtib kindlasti ka vähe sõitvate autode puhul, mille läbisõit aastas jääb alla 15 000 km, sest piduritele võib auto seismine mõjuda isegi halvemini kui liikumine,” paneb ta südamele.
Üldiselt kontrollitaksegi pidureid iga autohoolduse käigus ja samuti kuulub pidurite tõhususe kontroll tehnoülevaatuse tööde nimekirja. “Kui aga autojuht kuuleb pidurdamisel kõrvalist heli, siis ka see viitab pidurite ülekulumisele ja tuleks pöörduda esimesel võimalusel hooldusesse,” lisab Aasala.
Märgid, mis autojuhile probleemist teada annavad
Amservi järelteeninduse juhi sõnul on oluline, et ka autoomanik ise kontrolliks visuaalselt, et piduriketta tööpinnad ei ole roostes ja tööpinna äärde jääv roosterant ei oleks märgatavalt ketta tööpinnast kõrgem.
“Kui mõni auto valuvelg on muutunud sinakaks, siis tõenäoliselt on pidur peale jäänud ja oleks mõistlik pöörduda kontrollimiseks töökotta,” soovitab ta.
Rikkis pidurisüsteemist annab Aasala sõnul märku see, kui peale auto käivitamist vajub piduripedaal nö läbi. Sellist piduri põhja vajumist võib tema sõnul põhjustada näiteks õhk pidurisüsteemis, mis võib olla tekkinud pidurivedelikus sisalduva niiskuse tõttu keema minekust ja aurustumisest.
Samuti võib põhjuseks olla pidurivedeliku leke või madal tase. “Sellisel juhul peaks armatuuris süttima ka vastav märgutuli, millele tuleks koheselt reageerida,” rõhutab ta.
Korras piduritega autol võtab pedaal ülevalt ja vajutamisele pole vaja suurt jõudu rakendada.
“Ohumärgiks on see, kui pidur hakkab võtma alles pedaali põhja surudes. See võib olla tingitud klotside ja ketaste kulumisest, vibratsiooni plekkide korrodeerumisest või sellest, kui rattalaager on kulunud ja loksuga, sest siis kulub piduriklots viltu ja ka ketas kulub kõveraks,” kirjeldab Aasala.
