Kuigi tehnoloogiasektor elab oma parimaid aegu, varjutavad valdkonna edu aina süvenevad riskid, millega ettevõtjad tihti silmitsi seista ei taha. Mis ohud varitsevad Eesti IT-ettevõtjaid nii kodu- kui ka välisturul? Milliseid vigu tehakse lepingutes ja miks riskide alahindamine võib ettevõttele valusalt kätte maksta? Nendest ja paljust muust räägivad saates Nortal Eesti juht ja ITL-i president Ats Albre ning IIZI finantsriskide spetsialist Helen Evert, keda küsitleb saatejuht Tõnu Einasto.
IT-sektor õitseb, kuid riskid kasvavad
Ats Albre toob välja, et Eesti tehnoloogiasektor on tugev ja küps, kuid sellega kaasneb ka surve. “Ootusärevust on palju, mis pärsib investeerimisotsuseid, olgugi et tehnoloogiasektoris on käsil parimad ajad,” märgib ta. Nortal Eesti juht rõhutab, et just regulatsioonide ebakindlus ja kiiresti muutuvad turutingimused mõjutavad seda, kui julgelt IT-ettevõtted tulevikku vaatavad.
Eesti tehnoloogiasektor on tugev ja küps, kuid sellega kaasneb ka surve.
Tema kogemused ulatuvad Eestist rahvusvahelisele areenile, kus ta on juhtinud digilahenduste arendust ja näinud oma silmaga, kuidas erinevad riigid ja ärikeskkonnad IT-ökosüsteeme kujundavad. Saates jagab ta oma vaadet nii Eesti ettevõtete konkurentsivõimele ja vastupidavusele globaalsetel turgudel.
3 peamist kahjutrendi – kas oled valmis?
Helen Evert, kelle igapäevatöö on seotud ettevõtete riskide hindamise ja maandamisega, tõstab esile kolm kõige sagedasemat kahjusuunda, millega IT-ettevõtted täna silmitsi seisavad:
- Tehnoloogilise tegevusega seotud eksimused ja sellest tulenevad nõuded
- Lunavararünded ja küberturbe intsidentsid
- Intellektuaalomandi rikkumisega seotud nõuded
Evert rõhutab, et paljud ettevõtted astuvad valusasse lõksu juba enne esimest tehingut – paberid allkirjastatakse kiirustades. “Liiga kergekäeliselt kirjutatakse lepingutele alla, mõistmata, mida tegelikult lubatakse või mille eest vastutus võetakse.”
Arutelu ei jää ka tehisintellekti kasutuse ja regulatsiooni teemadest puutumata. Kui kiiresti arenevad AI-lahendused peaksid muutma ärimudeleid, siis seadusandlus ei pruugi sama tempoga kaasas käia. Albre sõnul on oht, et üle reguleerimine võib hakata pärssima innovatsiooni, mitte kaitsma ühiskonda. Samal ajal rõhutab ta, et tugev ja selge raamistik on vajalik, et ettevõtted saaksid töötada kindlustundega.
Kindlustus ei ole lihtsalt linnuke paberil
Helen Everti sõnul ei ole riskide maandamine ainult kindlustuspoliisi olemasolu – see algab teadlikkusest ja sisemisest riskikultuurist. Küsimus pole ainult selles, mis juhtub siis, kui rünnak tabab, vaid ka selles, kas ettevõttel on plaan ja vahendid, kuidas edasi liikuda.
Ta rõhutab, et õigesti valitud ja IT-spetsiifikaga arvestav kindlustuslahendus on sageli see vahe, mis määrab, kas ettevõte tuleb kriisist välja või kaotab kliendid, maine ja raha.