Mis saab liikluskindlustusest?
Liikluskindlustus peab olema igal Eestis sõitval autol, sest tegemist on kohustusliku kindlustusega, millega tagatakse kannatanule Sinu põhjustatud kahjude hüvitamine. Kahjud ei hõlma vaid sõidukeid, sest õnnetuses võivad viga saada ka inimesed või näiteks teeäärne liiklusmärk. Liikluskindlustuse osas käitu nii nagu tavaolukorras – kui sõidad siis hoolitse eelnevalt, et kindlustus kehtiks.
Kui Sa kindlustust lepingu lõppedes kohe ei sõlmi, siis ei pea küll sundkindlustuse pärast muretsema, kuid sõitma minnes on endal vaja meeles pidada, et kindlustus kehtiks, mida paraku kiputakse aga unustama, seetõttu soovitame pigem alati valmis olla ja kindlustada. „Oluline on teada, et kui leping lõppeb ning uueks perioodiks unustatakse kindlustus sõlmida, siis tekib sundkindlustus alles aasta möödudes ja kahju korral tasub põhjustaja tekkinud kulud oma taskust,“ lisab Kääramees.
Mida teha aegunud sõidudokumentide korral?
Eriolukord küll seiskas tavapärase elu, kuid ei anna võimalust kehtetute dokumentidega liiklemiseks. Hilisemate sekelduste vältimiseks tasub arvestada, et aegunud sõidudokumentidega sõites võib rahatrahvile lisaks liiklusõnnetusse sattudes ees oodata ebameeldivad üllatused ka kindlustuse vaatest.
Liikluses osalemiseks peab omama ka eriolukorras kehtivat juhiluba ning liigelda tohib vaid tehniliselt korras sõidukiga. Kui Sinu juhiluba on aegunud või kohe aegumas, siis on Maanteeameti andmetel töös vajalikud regulatsioonid, mis võimaldaksid erandkorras juhilube uuendada Maanteeameti e-teeninduses ka siis, kui kehtiv tervisetõend puudub. Tasub jälgida Maanteeameti lehel ja meedias jagatavat sellekohast infot. Samuti on kõigi turvalisuse huvides oluline, et liikluses osaleksid ainult tehniliselt korras sõidukid. Eriolukord reegleid ei muuda ning tehnilise ülevaatuseta võib sõita vaid lähimasse remonditöökotta, tehnoülevaatuspunkti või parkimiskohta.
Mis saab, kui sõidan liikluskindlustuseta?
Liikluskindlustuse kehtivuses tuleb alati veenduda Sinu enda heaolu pärast. Liikluskindlustuseta sõitmine võib kaasa tuua rahatrahvi, kuid kahju korral märksa krõbedamad kulud, mis tuleb endal kinni maksta. Eesti Liikluskindlustuste Fondi andmetel on 2019. aasta keskmise kahju suurus 1889 €. Kehtiva liikluskindlustusega on aga kaetud Eestis varakahjude korral kuni 1 200 000 € ja isikukahjude puhul 5 600 000 € iga kindlustusjuhtumi kohta.
Mis võimalused on kindlustamiseks eriolukorras?
Sulgesime küll ajutiselt IIZI esindused üle Eesti, kuid leidsime võimalusi, kuidas teineteise tervist hoides tavapärast elu jätkata. Viiruse riskigruppi kuuluvad 60+ kliendid on kindlustusmaakleri personaalse hoole all ning koos leitakse sobivad lahendused.
Oleme Sinu jaoks alati olnud kättesaadavad erinevates virtuaalkanalites ning pakume mugavaid ja kiireid võimalusi igapäevasteks riskivabadeks toiminguteks. Muide, IIZI andmete põhjal oli eelmise kuu keskmine kindlustuslepingu sõlmimise aeg vaid 7,7 sekundit. Kindlustust saad osta endiselt kontaktivabalt ja digitaalselt iizi.ee, kus kindlustusspetsialistid on Sulle toeks nii helistades kui kirjutades, samuti saab kiire vastuse ka jutuaknas IIZI veebilehe all paremas nurgas. Sul on hea võimalus kasutada IIZI äppi, kus saad sõlmida liikluskindlustuse, leida muu vajaliku info ning hallata dokumente ja arveid.
Kuidas käituda kahju korral?
Selles osas ei ole midagi muutunud, kuid kindlasti on oluline jälgida, et hoiaksid distantsi sündmuskohal kahjuavalduse täitmisel. Samuti soovitame kasutada kahjuteate edastamiseks elektroonilisi kanaleid ning info, kuidas kahju korral, toimida leiad IIZI veebilehelt. Kindlustusjuhtumist tuleks teavitada koheselt ning võimalusel tee teavitus alati kirjalikult veebis, sest kirjalik teavitus loetakse ühtlasi ka kahjuhüvitamise nõudeks. „Kui on tegemist nö tavapärase plekimõlkimisega, kus asjaolud on selged, siis võid pöörduda ka enda liikluskindlustusandja poole. Oluline on, et liiklusõnnetuse asjaolud on korralikult fikseeritud,“ kommenteerib Kääramees.