Kui aasta lõpp on kokkuvõtete tegemise aeg ja reaalsusest kantuna ei pruugi need olla vaid positiivsed, siis aasta algus on ootuste ja lootuse aeg – seatakse eesmärke, ennustatakse ja prognoositakse. Et tähetargad on tänaseks juba sõna saanud, siis on paras aeg pöörduda tarkade poole automaailmast ja uurida, millised tuuled puhuvad alanud aastal autoomanikele.
Möödunud autoaastat jääb saatma meil palju räägitud, kuid mujal Euroopas juba standardiks saanud automaks, mis jõustub Eestis 2025. aastal. Samuti üldine elukalliduse tõus, mis kajastus ka sõidukikindlustuse hindades ning aasta teises pooles selgunud võimalikud liikluskindlustusseaduse muudatused. Nende teemade valguses jagavad oma nägemust autorendifirma Mobire tegevjuht Andrus Valma ja IIZI Kindlustusmaakler AS juhatuse esimees Igor Fedotov.
Automaks tekitab kasutatud autode turul sagimist
Mobire tegevjuhi Andrus Valma sõnul võib eeldada, et ettevõtted, kelle autopark vajab vahetust, teevad selle ära 2024. aastal. Samuti võib kasvada selliste autode müük, mille registreerimistasu tuleb kõrge.
“Tarbijad, kelle jaoks auto ei ole esmatähtis, loobuvad tulevikus selle omamisest ja otsivad alternatiive nagu sõidujagamine, rent jne. Tõenäoliselt vahetatakse ka pere teine auto välja väiksema ja ökonoomsema vastu või loobutakse sellest sootuks,” eeldab Valma. “Automaks, millega maksustatakse rohkem raskeid ja suurema heitega sõidukeid, paneb inimesi ja ettevõtteid juba alateadlikult tegema ökonoomsemaid valikuid, mis omakorda on riigile ja keskkonnale hea,” lisab ta.
Ettevõtja ennustab kasutatud sõidukite turule teatavat elavnemist. “Eelkõige teevad autovahetuse ökonoomsema ja uuema vastu need, kes juba niikuinii tahtsid sõidukit vahetada. Teisalt on seoses majanduslangusega kasutatud autode turg tugevas languses nii tehingute arvu, kui hindade osas ning hirm automaksu tuleku ees ei kaalu üle majanduses valitsevat ebakindlust,” arvab Valma, et kokkuvõttes väga suurt aktiivsuse muutust turul ei pruugi tulla.
Eestlaste kauaaegsed lemmikmargid muutuvad
Automaks võtab inimeselt raha kaks korda. Üks kord registreerimistasu sõiduki esmakordsel liiklusregistrisse kandmisel. Teine kord aastamaks, mis tasutakse kord aastas 1. oktoobriks maksuteate alusel. Valma sõnul on tarbija eeldus, et automaksust finantseeritakse infrastruktuuri korrashoidu ja arendust. “Samuti tahetakse tarbijaid suunata keskkonnasäästlikumate valikute suunas, et muuta Eesti autopark rohelisemaks. Paraku on praegusel juhul nende eesmärkide saavutamine läbi automaksu küsitav,” tõdeb ta.
”Mis puudutab autode müüki, siis kindlasti saab kõrgemalt maksustatud segmentide ja brändide müük automaksust mõjutatud ning järgnevatel aastatel näeme muutusi eestlaste eelistatuimate automarkide-mudelite seas,” arvab Valma.
Transpordiameti andmetel on täna registris olevaid sõiduautosid kokku 746 644, neist eelistatuimad kümme automarki alustades populaarseimast on Volkswagen, Toyota, BMW, Audi, Škoda, Ford, Volvo, Mercedes-Benz, Peugeot ja Opel.
Kuna automaksu alla lähevad kõik registris olevad autod, siis võib arvata, et maksu jõustumisel võetakse vanad kasutult seisvad sõidukid registrist maha, misläbi väheneb üldine autode arv Eestis.
Kümme aastat kehtinud liikluskindlustuse seadus muutub
2024. aasta esimeses pooles muutub siiani kümme aastat Eestis kehtinud liikluskindlustuse seadus, mille peamiseks aluseks on Euroopa Liidu uus direktiiv. IIZI tegevjuhi Igor Fedotovi sõnul on seaduse eelnõu esimene versioon juba kooskõlastusringil käinud, kuid jätkuvalt on eelnõu rahandusministeeriumis koostamisel ja riigikokku võib see jõuda jaanuaris.
Kaob põhimõte „Ei sõida, ei kindlusta“
Praeguse seaduse kohaselt ei pea hooajalistele sõidukitele (mootorrattad, hobisõidukid, põllumajandustehnika jne), mis liikluses ei osale, liikluskindlustust ostma. Ilma kindlustuseta võib sõiduk seista kuni 12 kuud. Uue loodava liikluskindlustuse seadusega selline paindlikkus kaob ära.
„Kui sõiduk on registreeritud, siis peab sellel olema järjepidevalt kehtiv liikluskindlustuse poliis ehk sõidukil peab olema pidev liikluskindlustuse kaitse olenemata sellest, kas sõidukiga osaletakse liikluses või mitte,“ selgitab Fedotov ja lisab, et ainuke viis registris olevale sõidukile liikluskindlustust mitte teha, on see ajutiselt registrist kustutada, mida saab teha 1-24 kuuks.
Kannatanutel tekib rohkem võimalusi kindlustushüvitise saamiseks
Fedotovi sõnul on kannatanutel võimalik nõuda kahju põhjustaja liikluskindlustuse andjalt rohkem hüvitist olukorras, mille osas seda siiani teha ei saanud. „Näiteks kulutused asendusautole, mil kahjustatud sõidukit ei ole võimalik kasutada, kindlustusjuhtumi tagajärjel toimunud auto väärtuse vähenemise kompenseerimine, kindlustusjuhtumi tagajärjel saamata jääva tulu hüvitamine jne. Samuti on suurenemas oluliselt mittevaralise kahju (kannatanu tervisekahjustus) hüvitamise piirmäärad.
Liikluskindlustuse hinnad on 2018. aasta tasemel
2020. aastal liiguti piirangute tõttu vähem ja liiklusõnnetuste sagedus oli oluliselt madalam, mistõttu said kindlustusandjad sõidukikindlustustes hindu alandada. 2021. ja 2022. aasta alguses oli liiklussagedus oma tavapärasel tasemel ja remonttööd ning ka varuosade hinnad kallinesid, mis omakorda päädis liikluskindlustuse hinna tõstmisega. 2023. aasta 9 kuuga on hinnatõus olnud küll äärmiselt reibas, kuid tegelikult on hinnad saavutanud alles 2018. aasta taseme. Kui arvestada üldist inflatsiooni ja eeldatavalt 2024. aastal muutuvat liikluskindlustuse seadust, mis paneb kindlustusandjatele suuremaid kohustusi, prognoosib IIZI finantsjuht Kaido Kepp liikluskindlustuse hindadele pigem tõusu.