Kunagine Hansapanga juht Indrek Neivelt nentis intervjuus Äripäevale, et Eesti on ääreala, kus end mugavalt sisse seadnud pangad ei viitsi muu maailmaga kaasas käia.
Neivelt on veendunud, et pangandus ei jää selliseks, nagu ta praegu on. Turule murravad uued tegijad, kes hakkavad suurpankadelt kliente ära võtma. Võtmeküsimus on tehnoloogias, kuidas suudetakse klienti identifitseerida.
Endine pankur Jüri Mõis aga kahtles, kas muutused panganduses tulevad nii drastilised, nagu Neivelt näeb. “See ei toimu minu inimpõlve jooksul, kuna kogu pangandus on liiga hästi korrastunud, vähemalt Eestis, et uus laine suudaks seda murda ja teha revolutsiooni,” uskus Mõis.
Kui kõik läheb plaanipäraselt, peaks veebruaris turule tulema suvel finantsinspektsioonilt finantsasutuse loa saanud Indrek Neivelti juhitav AS Pocopay. Intervjuus ei olnud Neivelt valmis uuest firmast lähemalt rääkima, aga nii palju ta ütles, et tegemist ei ole pangaga. Laene nad väljastama ei hakka, küll aga võivad neid vahendama hakata.
Järgneb intervjuu Indrek Neiveltiga.
Praegu ennustatakse universaalpanganduse lõppu. See on vahva. Financial Timesi panganduse aastakonverentsil oli arutelu pealkirjaga “Kas universaalpangandus on surnud?”. Veel aasta tagasi ei oleks sellist pealkirja pannud.
Mida see tähendab meie suurematele pankadele Eestis? Kas nad kaovad päris ära? Ei, nad kindlasti jäävad. Nad kujundavad oma tegevuse ümber. Danske Pank hakkas pihta, ta on tegelikult suunanäitaja. Eesti on ääreala ja väikse ning kahaneva turuga. Kui vaadata meid Frankfurdist või Londonist, siis Eesti on raske koht äri ajamiseks. Kliente on vähe ja nende arv pigem kahaneb. Seepärast ei ole siinsetel pankadel konkurentsi.
Mis saab murdepunktiks, millal inimesed otsustavad uute teenusepakkujate kasuks? Praegu nende vastu väga suurt usaldust ei ole. Usaldatakse küll. Murdepunkte on palju. Üks murdepunkt on juba põlvkondade küsimus. Ma ei arva, et 20 aastaste põlvkond usaldaks Samsungit või Google’it või Facebooki või teisi suuri brände vähem. Neid võib tekkida veel ja veel. Ma arvan, et inimesed jätaksid Skype’i kätte raha küll.
Mis kujul? Kuidas see täpselt välja nägema hakkab, selgub viie või kümne aasta pärast. Fakt on selles, et mudel, kus on üks või paar tegijat, kes pakuvad kõiki pangandusteenuseid, tulevikus ei toimi. Jäävad rohkem spetsialiseerunud pangad. Eestis võtab see rohkem aega, kuna uued tulijad ei torma ilmselt kohe alustuseks siia turule.
Kui võtta AS Äripäev, siis mis peaks muutuma, et ta otsustaks vahetada olemasolevad suurpangad erinevate teenusepakkujate vastu? Ma arvan, et kõige vähem muutubki just väikeettevõtete puhul nagu Äripäev. Laenu andmine jääb kliendisuhtepõhiseks, arveldada tuleb ka kusagil. Eraisikutel muutub elu palju rohkem. Samuti on päris palju neid, kes tahavad teenindada mikroettevõtteid.
Kus toimub kindlasti muudatus, on see, et kontori- ja büroohoonete tagatisel antud laenud ei ole enam pankade bilansis, vaid võtavad laenu fondidelt. Pankade bilansid peaksid kokku tõmbuma. Regulatsioon surub ka seda natuke peale, pluss tehnoloogia.
Mis siis pankade bilanssi jääb? Kindlasti jäävad seadusega tagatud hoiused. Arveldusraha läheb vaikselt pankadest ära. See on aja küsimus. Pangad ei suuda arenguga sammu pidada. Ma ei näe ühtegi põhjust, miks peaksid eluasemelaenud olema pankade bilansis, vaid samuti fondides.
Ma ei tea, millal see kõik Eestisse jõuab. Kui siin ise keegi ei tee, siis vaevalt et kusagilt Euroopast hakkab keegi lähiajal tulema, seda ei maksa loota. Vähemalt viie aasta jooksul küll mitte.
Ka praegu saab võtta eluasemelaenu hüpoteeklaenuna, aga küsimus on, kui suure intressiga on inimene seda valmis tegema. Sarnaselt IIZI kindlustusmaakleri tegevusega võiks tekkida ka selline teenusepakkuja eluasemelaenuturul, kus kliendile tehakse pakkumine mitme eluasemelaenupakkuja poolt. Praegu annab eluasemelaenu ainult kolm panka: Swedbank, SEB ja Nordea. Aga näiteks autokindlustust tahab teha kaheksa-üheksa firmat, muu hulgas välismaised, aga autokindlustuse äri on palju väiksem kui laenuäri. Tänu IIZI-le on siin väga kõva konkurents. Samasugune võiks olla eluasemelaenudes.
Mulle tundub, et eluasemelaenu on üha raskem saada. Näiteks ELi institutsioonides töötavad eestlased – üks korraliku sissetulekuga pere soovis saada Eesti pangast eluaseme soetamiseks laenu, aga ei saanud põhjendusega, et puudub side Eestiga – ei ela ega tööta Eestis. Siin ei ole mitte midagi muud kui konkurentsi puudus. Siin on kolm panka, kes ei pea eriti pingutama. Eesti turg on pankade jaoks nagu sanatoorium. Ka innovatsioon on null.
Arvate, et ainult konkurentsi puudus? Et seal taga ei ole jäigemaks muutunud regulatsioonid, kus peab kontrollima tausta ja arvestama riske? Arvan küll, et konkurentsi puudus. Oleks väga tore, kui keegi Swedbankist või SEBst, kes on pikalt tegelenud eluasemelaenudega, teeks oma firma, nagu IIZI. Paneks kõik pangad ritta. Kõik võimalused on olemas, kui tahta. Uusi laene antakse vähe, aga tegelikult on päris suur turg.
Millal võiksid pangakaardid kaduda, näiteks poes makstes? Tehnoloogiliselt juba praegu. Alustuseks võiks olla ka kontaktivaba kaart. Ma imestan, et keegi ei ole seda Eestis teinud. Ma tean, et paar tegijat ELis võimaldavad pangakaardi asemel mobiiltelefoni, kus on kaart mobiili SIM-kaardi peal.
Kas usute, et see on aja küsimus, et keegi võtab selle ette Eestis? Tahaks loota. Tahaks loota, et siin keegi ka midagi teeb.
Aga Pocopay? Meil tuleb kontaktivaba kaart. Füüsiliselt on olemas, aga ei pea terminali toppima. Selleks et kaardi asemel saaks mobiiliga maksta, peab olema teine terminal. Loodame, et anname inimesele tema viimase pangakaardi.
Kas Pocopays on eestlased tööl? Kust pärineb oskusteave? Tehnoloogilise poole peal on kõik Eesti inimesed.
Kas selliseid inimesi on keeruline leida? Ei ole. Programmeerijaid on raske leida.
Kas teil on kliendid olemas? Ise ja sõbrad testime. Maksame kaardiga, teeme ülekandeid, maksame elektri- ja gaasiarveid, liigutame üksteisele raha edasi-tagasi.
Veebruaris tulete turule, nii et igaüks võib hakata teie kliendiks? Eraisik võib hakata.
Kas põhjus tulla teie kliendiks peaks olema selles, et teenus on soodsam ja paindlikum? Põhjus on igaühel erinev. Kellele meeldib kasutamiskogemus, kellele see, mida saab teha. Tuleme alguses Eestis turule ja siis lähme edasi. Peamine turg on ikkagi väljaspool.
Eesti on väike ja kahanev turg. Meil tegeleb innovatsiooniga näiteks TransferWise, aga nad ei tegele siinse turuga.
Siinse turu inimesed on väga mugavaks läinud. Kui võtta seda, kui palju on pangad investeerinud uutesse tehnoloogiatesse, siis seda on piinlik vaadata. Kus oli Hansapanga internetipank 10-15 aastat tagasi ja kus oli maailm kogu oma tehnoloogiaga, siis praegu on pangad sisuliselt sama koha peal.
Teised on astunud suure sammu edasi, kui vaadata, mida on teinud Youtube, Google, Facebook jne.
Kui tuua paralleele meediaga, siis siin räägitakse ka kogu aeg, et paberleht sureb välja, aga seda pole ikka veel juhtunud. Aga paberlehega kasumit ka ei teeni. Pangad on selles mõttes erinevas olukorras, et nad teenivad suurt raha, aga ei investeeri.
Võib-olla mõni asi peabki jääma konservatiivseks. Võib-olla peabki. Siis paneme tšekiraamatuga edasi. Mõnel pool toimib ka see. Võib-olla on ka see probleem, et inimesed ei tahagi innovatsiooni. Tahavadki rahulikult elada. Ärge tülitage uute asjadega.
Kas olete ettevõtjana Eestis rahul? Ega see ratsionaalne tegevus ole. TransferWise ei ole Eesti ettevõte, Skype ei ole Eesti ettevõte. Kuigi meile meeldib rääkida, et on. GrabCad ei ole Eesti ettevõte. Funderbeam ei ole ka enam Eesti firma. Kas Allan Martinsoni ja Ahti Heinla firma (idufirma Starship Technologies – toim) on Eesti firma? Tundub, et ei ole.
Me räägime, et meil on maailma parim maksukeskkond. Aga miks ei ole siis ettevõtete peakontorid siin registreeritud? Tehakse lõpmata hulgal mõttetalguid, süüakse tonnide kaupa küpsiseid ja parajal hulgal juuakse kohvi ning arutatakse, mida teha, et saada siia kalleid töökohti. Samal ajal lähevad kõik minema, kui natukenegi jalad alla saavad. Aga miks see nii on? Mis meil valesti on?
Räägitakse suurtest tööjõukuludest. Töötajad jäetakse siia, aga peakontor registreeritakse mujal. TransferWise’il on ka siin enamik töötajaid. Skype’i kõige suurem kontor oli Tallinnas. Ma ei ütle, et tööjõukulu pole probleem, aga seal on midagi muud taga. Riigi seisukohast on see oluline teema, miks meie firmad siit ära lähevad. Ärge valesti aru saage, Eesti on väga hea koht, tegemaks teenuseid ja tooteid väljapoole Eestit, aga Eesti turule endale on raske midagi teha, kuna turg on väike ja unine.
Aga Pocopay jääb siia? Praegu jääb siia. Töötajad on ikka siin.
AS Pocopay. Loodi 2014. aasta oktoobris nimega AS Elementare. 2015. aasta augustist kannab nime AS Pocopay. Tegeleb finantsteenustega, välja arvatud kindlustus ja pensionifondid. Eraisikutele suunatud makseasutus, mis hakkab pakkuma igapäevapangandust, pangakaarte ja makseteenust. Teenuste osutamine toimub internetis. Turule peaks jõudma veebruaris.
Allikas: Virge Haavasalu, Äripäev
IIZI Kindlustusmaakler AS on Eesti kapitalil põhinev kindlustusvahenduse ettevõte, olles samas ka esimesi internetipõhiseid kindlustusteenuse pakkujaid. Täna osutatakse kvaliteetset maakleriteenust nii väike- kui ka suurklientidele läbi personaalsete lahenduste ja internetipõhise iseteeninduskeskkonna. IIZI Kindlustusmaakler AS tegutseb turul aastast 2000 ning on tänaseks suurima maaklerina saavutanud Eestis 31% turuosa. Rahvusvaheliselt on IIZI esindatud Läti ja Soome turul. IIZI Group AS-is töötab üle 150 inimese.
Kindlustamine on iizi.
Kui soovid püsida kindlustusturul toimuvaga kursis, 
siis suurepärane võimalus selleks on IIZI uudiskiri.