Küberintsidendiga ei kaasne leeke ega plahvatust, kuid see võib tekitada ettevõtte eelarvesse samaväärse kahju. Isegi kui oled oma küberturbe ja IT-protsessid põhjalikult üles ehitanud, ei ole küsimus “kas see juhtub”, vaid “millal see juhtub” – ning kui see juhtub, kes maksab arve?
Seda teemat käsitles IIZI küber- ja finantsriskide spetsialist Helen Evert Neverhack Estonia Security Summitil. Evert jagas praktilisi vaatenurki sellele, kuidas küberintsidentide vältimatusest hoolimata tagada ettevõtte finantsiline vastupidavus.
Kas saad endale küberintsidenti lubada?
Keskmine andmeleke maksab 4.2 mln, lunavararünne 1.3 mln, teenustõkestusrünne 5130 €/minutis. Kui võrrelda seda IT- või küberturbe eelarvega, siis kas ettevõttel jaguks siit kasvõi ainult ühe juhtumi katmiseks?
Balti riikides on küberkindlustuse ostmine ka suurte ettevõtete hulgas ülimadal – alla 15% suurtest ettevõtetest kindlustab oma andmeid ja infosüsteeme. Euroopas ja Põhjamaades on olukord veidi parem, kuid väike- ja keskettevõtted on siingi väga passiivsed kindlustajad.
Küberturbe meetmed suudavad ennetada suure hulga rünnetest, kuid kindlustamine tagab rahalised vahendid finantskahju katmiseks. Kindlustuslahendused on muutunud kättesaadavaks ja ka kindlustusmaksed on mitmeid aastaid näidanud langemise trende.