Kui seni tuli ravivea korral hüvitise saamiseks pöörduda kohtusse, siis nüüd saab hüvitist taotleda kindlustusandjalt. Kindlasti tuleb arvestada, et hüvitist makstakse vaid nende ravivigade eest, mis juhtuvad uue süsteemi jõustumise järel ja lepingu kehtivusperioodil ning et hüvitist maksta juhul, kui raviviga ei päädinud patsiendi tervisekahjuga.
Hüvitise taotlust saab kindlustusseltsile esitada nelja nädala jooksul pärast raviveast teada saamist. Kui patsient on pärast ravivea ilmsiks tulekut raskes seisundis, näiteks on intesiivravil, siis taotluse esitamise aeg pikeneb.
Ligikaudu 25% tervishoiuteenuse osutajatest on lepingu sõlminud
ERR-i andmetel on alla 400 lepingu sõlmitud. „Näeme, et oktoobri viimasel nädalal on huvi selgelt kasvanud – IIZI vahendusel on 33% lepingutest sõlmitud just viimase nädala jooksul,“ kommenteerib IIZI tootearendusjuht Liisi Murde-Parvelt.
Samuti on IIZI kaasatud Eesti suuremate tervishoiuteenuste osutajate kohustusliku vasutuskindlustuse riigihankemenetlustesse.
Mis toimub turul?
Lisaks turul tegutsevale ühele kindlustusandjale on viimastel nädalatel olnud juttu ka alternatiivsetest võimalustest.
Seadus lubab välismaistel kindlustusandjatel pakkuda Eestis kohustuslikku kindlustust, kuid seab selleks siiski tingimused – nimelt peab välismaine kindlustusandja looma Eestis kontaktpunkti ja määrama kontaktisiku, kelle poole saab pöörduda eesti keeles. Kontaktisik ei saa olla kindlustusmaakler, sest kindlustusmaakler on kliendi esindaja.
Endiselt puudub selge ülevaade konkreetsetest kindlustusandjatest, nõuete menetlemise ja kahjukäsitluse protsessist ja ei ole arusaadav, kas keskendutakse suurematale tervishoiuteenuse osutajatele, kas tekib minimaalse maksega lahendus või mingi muu alternatiiv.
Kliendi esindajana teeme aktiivset tööd selle nimel, et tagada kõigile osapooltele legitiimne ja parim võimalik lahendus. Kuna tegemist on kohustusliku kindlustusega, siis usume, et toome realistlikud lahendused ka IIZI klientideni.
