Need ründed on poliitiliselt motiveeritud. Enamasti on riigi või sõjaväega seotud asutusi raskem rünnata ja seepärast sihitakse ettevõtteid, mis on seotud riigile teenuste pakkumise või infrastruktuuriga.
Füüsilised sõjad muutuvad tulevikus üha harvemaks ja ründamiseks kasutatakse tehnoloogilisi mõjutusvahendeid. Kõike, mis võimaldab levitada valeinfot, külvab hirmu ja vähendab usaldusväärsust, võidakse kasutada relvana.
Viimaste suuremate rünnakute pea olematu mõju tuleneb Eesti heast ettevalmistusest. 2007.aasta pronksiöö ajal tehtud küberrünnakud näitasid, kui olulisel kohal on meie digiriigi küberturvalisus. Selle tagamisega tegeleb igapäevaselt suur hulk küberturbe eksperte.
Kübersõtta ei tohiks suhtuda kergelt, sest iga riik võib poliitilisi otsuseid tehes sattuda rünnakute alla. Kindlalt saab aga väita, et riiklikult toetatud küberrünnakute arv on tõusuteel.
Loe täispikka artiklit GrECo kodulehelt SIIT!
