Vaktsiinikindlustus on heaks õppetunniks
Alates 1. maist 2022 kehtib Eestis vaktsiinikindlustuse süsteem vaktsiinide kasutamise tagajärjel tekkinud tervisekahju või surma korral isikule varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks. „2021. aastal saadeti Ravimiametile COVID-19 vaktsiinidega seotud võimalikest kõrvaltoimetest ca 5700 teatist ja uue süsteemiga oli suurimaks hirmuks saabuvate taotluste arv ja nende õigeaegne menetlus,“ kommenteerib Banhard.
Ravimiamet prognoosis varasematele andmetele tuginedes taotluste arvuks maksimaalselt 100 koroonavaktsiinidega seotud tervisekahju taotlust ja 5 teiste vaktsiinidega seotud taotlust aastas. Reaalsuses oli 10.maiks 2022 esitatud 368 taotlust, mis on 20% kahe aasta jooksul esitatud taotlustest, kusjuures esimesel kahel kuul tuli ca 50% taotlustest.
Olavi-Jüri Luik toob patsiendikindlustuse valguses näite Soome patsiendikindlustuse süsteemist, kus aastas registreeritakse umbes 9000 ravivea nõuet. Eesti tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjonis vaadatakse aastas läbi suurusjärgus 200 kaebust. „Kuigi rahvaarv naaberriigis 4,2 korda suurem kui meil, siis kas ravivigu esineb seal meist 10 korda enam? Ei, pigem on seni Eesti inimesed raviveast teatamata jätnud, mida ilmselt uus jõustuv seadus muudab. Kindlasti lisanduvad seni esitamata põhjendatud taotlustele ka alusetud taotlused ja seega võib prognoosida esialgu suuremat hulka kahjunõudeid“ leiab Luik.
Keerulised taotlused nõuavad rohkem aega
Seadusest tulenevalt oli vaktsiinikindlustuse taotluste menetlemiseks ette nähtud 150 päeva. Pikk menetlusaeg ja esmatasandi kontroll tekitas olukorra, mil Ravimiametisse jõudnud taotlused olid hilinenud kuni 4 kuud või isegi kauem. „Arusaadavalt tekitas see palju pahameelt ja lisapöördumisi, sest aeg tundus ebamõistlikult pikk. Hinnangute viibimine oli tingitud asjaolust, et vastavaid inimesi, kes taotlustega tegeleks oli keeruline leida ja pädevaid inimesi oli vähe,“ nentis Tervisekassa juhatuse liige. Tervise Infosüsteemi andmete kuvamine Ravimiameti hindajatele oli algselt pigem üldine, kuid 2023 kevadel lisati vaade, mis lihtsustas nende tööd ja taotluste hindamisega sai kiiremini tegeleda.
30.aprilli seisuga on nõuetekohaseid taotlusi esitatud kokku 1839, taotluse läbi vaatamata jätmise või rahuldamata jätmise otsus on välja saadetud 1758-le. „Lisaks tähtaegadest mitte kinnipidamisele esitletakse toatlusi ka korduvalt, esineb segadust tekitavaid olukordi, kus raviarsti ja Ravimiameti hinnang ei klapi, samuti on tugev mõju taotluste arvu kasvule ka meedial,“ täiendab Banhard. „Ajakirjandus toob kaasa inimeste suurema huvi, kuid sellised alusetud nõuded ei pruugi olla pahatahtlikud. Samas negatiivsed otsused võivad tuua ka algselt suurema hulga kaebuseid,“ lisab Olavi-Jüri Luik.
Iga uus kindlustus vajab kahjupraktikat
Teadmatus kahjude hulga ja suuruse osas on sundinud patsiendikindlustuse seaduse jõustumist edasi lükkama. “Mõned kindlustusandjad on avaldanud valmidust pakkuma tulla, kuid on takerdunud puuduliku kahjuinfo taha, mis teeb kahjude prognoosimise ja kindlustusmaksete arvutamise keeruliseks,” lisab IIZI tootearendusjuht.
Seaduses toodud hüvitispiirid on kõigile tervishoiuteenuse osutajatele samad, kuid reaalsuses võivad vajadused olla erinevad. Väiksemad tervishoiuteenuse pakkujad soovivad hoida kindlustuskulu madalana ja poliisi ostmise protsessi võimalikult lihtsana. Suuremate raviasutuste puhul tekib ilmselt vajadus ka suuremate hüvitispiiride ostmiseks. Seda kinnitab ka meedias avaldatud info, et mõned tervishoiuteenuse pakkujad on huvitatud seaduse jõustumise lukku löömisest ega soovi sellega viivitamist.
