Tervisekindlustus on tööandjate seas muutunud vaikimisi standardiks – justkui mõõdupuuks, kui palju ettevõte oma inimesi väärtustab. Ent üha sagedamini valitakse valmis tervisehüvede pakette, mis näevad küll head välja ja jätavad mulje sisukast investeeringust, kuid ei paku töötajatele tegelikku tuge.
Paberil näib kõik korrektne: muljetavaldavad kindlustuslimiidid ja pikk teenusenimekiri, kuid tegelikkuses ei vasta see sageli töötajate vajadustele. Oluline pole limiitide suurus, vaid see, kas lahendus vastab ettevõtte inimeste tegelikele vajadustele ja tööprofiilile. Personalijuhi roll on siin võtmetähtsusega: õigeid küsimusi esitades välditakse olukorda, kus ettevõte maksab suure numbri eest, aga saab vastu vaid illusiooni hoolimisest.
Võib olla näiteks nii, et töötajaskonnast nooremad eelistavad spordi ja vaimse tervise teenuseid, vanem põlvkond või pereinimesed arstiabi ja hambaravi.
Samuti lisandub IT-sektori töötajate puhul veel oma spetsiifika: pikad istuvad tööpäevad tekitavad vajaduse füsioteraapia ja taastusravi teenustele, kõrge töötempo ja pidev projektide tähtajaline surve võivad tõsta vajadust vaimse tervise teenuste vastu. Cybernetica personalijuht nendib, et ühesugune hüvede pakett ei sobi kõigile.
„Näiteks võib ambulatoorse ravi hüvitis olla seatud kümnetele tuhandetele eurodele, kuid enamik töötajaid ei kasuta teenuseid sellises mahus – suur limiit jääb seega pigem teoreetiliseks, mitte reaalselt kasutatavaks hüveks,“ nendib IIZI ravikindlustuse ekspert Eeva Arnover.
Arnover rõhutab, et näiline hoolimine ja tegelik väärtus ei ole päris samad: „Olulisem küsimus ei ole see, kui suur on limiit, vaid kas lahendus vastab töötajate tegelikele vajadustele. Seal peitubki vahe, kas tööandja investeerib päriselt hoolimisse või üksnes näilisse mahtu – enamasti mitte tahtlikult, vaid teadmatusest, milline lahendus tegelikult töötajatele väärtust loob.“
Tema sõnul ei seisne probleem alati selles, et teatud teenused oleksid katmata, vaid pigem selles, kuidas ja mil määral need kaetud on. Näiteks kuulub hambaravi enamasti kindlustuse alla, kuid selle sisu erineb seltsiti – mõni pakett ei kata hügienisti või ortodontia teenuseid, kuigi just need on töötajatele reaalselt vajalikud. Samas võivad puududa ka põhjalikumad kaitsed, nagu haiglaravi koos operatsioonidega, mis loovad tegeliku rahalise ja tervisliku turvatunde. Kui need kaks poolt ei ole tasakaalus, võib ettevõte küll kulutada märkimisväärse summa, kuid töötaja ei tunne sellest tegelikku hoolimist.
Tööandjad, kes mõtlevad hüvedest laiemalt, on hakanud kindlustust ja heaolulahendusi omavahel kombineerima. Nii tekib ettevõttes terviklik tugi koos valikuvabadusega, mida töötajad väärtustavad: ravikindlustus annab turvatunde, heaoluteenused võimalusi tervemaks eluviisiks ning haldusplatvorm mugavuse. „Cybernetica kogemus näitab, et töötajate kuulamine ja personaalselt kombineeritud lahendus annab päriselt väärtust,“ lisab Arnover.
Töötajate vajadused on erinevad ning tööandja võimalus on neid märgata, mitte oletada. Kui hüved on läbimõeldud ja tasakaalus, saab igaüks tuge seal, kus seda päriselt vaja on – mõnele annab turvatunnet ravikindlustus, teisele sobivad paremini wellness-lahendused.
Stebby ja IIZI koostöö tulemusel on tööandjatel nüüd võimalik pakkuda oma meeskonnale terviklikku heaolulahendust, mis ühendab kindlustuse ja heaoluteenused ühte toimivasse süsteemi. Sellest võidavad kõik: töötaja saab tuge oma tegelikest vajadustest lähtudes, personaliosakond vähendab halduskoormust ja tööandja investeering toetab reaalselt töötajate tervist ning heaolu.
Loo oma meeskonnale terviklik heaolukogemus IIZI ja Stebby abil.
