„Kui viimased kaks aastat olid pigem ellujäämise aeg, siis nüüd on ettevõtted õppinud targemalt tegutsema,“ ütleb Andri Haran, Eesti Masinatööstuse Liidu juht. Sama meelt on ka Mariko Rukholm, IIZI krediidikindlustuse ekspert, kelle sõnul väljendub ettevõtete küpsemine just riskiteadlikkuses – investeeringud ja laienemine käivad käsikäes maksekäitumise tähelepanelikuma jälgimisega. Mõlemad rõhutavad: kasvu saab saavutada siis, kui riskid on teadlikult maandatud.
Taastumine tuleb, kuid uute reeglite järgi
Statistikaameti andmetel kasvas Eesti tööstustoodang 2025. aasta augustis 1%, kuid veelgi olulisem on, et kaupade eksport suurenes samal ajal 3%. Kasvu vedasid eelkõige masina- ja metallitööstuse ettevõtted, kelle toodang suundub peamiselt välisturgudele.
Swedbanki tööstusuuring kinnitab sama suunda: just masina- ja metallitööstuskell, mis veel aasta eest oli hapras seisus, prognoosib nüüd keskmiselt 10% tootmismahu kasvu. Numbrid viitavad stabiliseerumisele, kuid tööstusjuhid rõhutavad, et seekordne taastumine toimub teistsugustel alustel – teadlikumalt ja ettevaatlikumalt.
Andri Haran: nõudlus on tagasi, kuid edu nõuab kohanemist
„Sektori üldine meeleolu on täna pigem positiivne – nõudlus Skandinaavia turgudel on taas kasvamas ning ka Saksamaal on uusi võimalusi,“ ütleb Haran. Samas sõltub edu tema sõnul sellest, kas ettevõtted suudavad oma toodete ja teenustega muutunud ootustele vastata. „Need, kes on selleks nõudluse muutuseks valmis, liiguvad tõusvas joones, teised peavad pingutama.“
Need, kes on selleks nõudluse muutuseks valmis, liiguvad tõusvas joones, teised peavad pingutama.
Tööstuses on toimumas sisuline nihe: kaua räägitud vajadus keerukamate toodete ja terviklahenduste järele on nüüd päriselt kohal. „Lisandväärtust annab võimekus siduda tarkvara, elektroonika ja füüsilised seadmed üheks terviktehnoloogiaks ning pakkuda tootmisteenuse asemel partnerlust,“ selgitab Haran.
Kuigi kõrged sisendhinnad, energiakulud ja intressid survestavad ettevõtteid, peab Haran kriitilisemaks midagi muud – suutlikkust investeerida ja areneda piisavalt kiiresti. „Lääne-Euroopa on ekspordi mõttes sisuliselt vallutamata ja seal on väga suured võimalused, mis tuleb üles leida,“ lisab ta.
Varasemalt „turvalised“ turud panevad proovile
Ent uute võimaluste avastamise kõrval ei saa unustada riske. Kui Eesti ettevõtted otsivad aktiivsemalt uusi müügivõimalusi nii vanadel tuttavatel kui ka uutel turgudel, muutub määravaks mitte ainult see, mida ja kuidas toodetakse, vaid ka see, kas partnerid suudavad oma lubadusi täita.
Maailmamajandus on liikumas mõõduka taastumise suunas, kuid ettevõtete maksejõuetuste arv püsib kõrgel. Rahvusvahelise krediidikindlustusandja Atradiusi hiljutise raporti kohaselt prognoositakse pankrottidele maailma ettevõtete hulgas 2025. aastal ligi 5% kasvu, millele, järgmisel 2026. aastal, järgneb eeldatavasti umbes 3% vähenemine. Saksamaal on hetkel välisnõudlus nõrk ja tööstussektorit rõhuvad tollid ning poliitiline ebakindlus – pankrottide arv on seal kõrgeim viimase kümne aasta jooksul, tõustes 2025. aastal hinnanguliselt 9%, 2026 peaks tooma leevendust.
Kui Saksamaa pankrotistatistika on üks näide turu pingest, siis tasub vaadata ka hinnangut ettevõtete maksekäitumisele. Põhjamaades läbi viidud uuring toob välja, et makseviivitused on märkimisväärsed. Näiteks Taani ja Soome ettevõtted ütlevad, et vaid veidi üle 50% nõuetest laekub õigeagselt, Rootsis näitaja veidi parem – 60% laekub õigeagselt.
