Päästeliidu ja IIZI Kindlustusmaakleri koostööleppest sai alguse veesõidukite kindlustamise teemaline arutelu, mis viis mitte ainult vabatahtlikud päästjad, vaid mõnedki muud paadiomanikud huvitavate järeldusteni. Igal juhul tasub veesõidukite kindlustamisele rohkem mõelda, on teema lühikokkuvõte.
Päästeliit ja IIZI Kindlustusmaakler AS sõlmisid sel kevadel koostöölepingu, mille kohaselt kindlustab IIZI edaspidi nii vabatahtlike päästjate sõidukipargi kui ka muud varad, sealhulgas veesõidukid. Kindlustusmaakleri kalkuleeritud hinnavõrdluse kohaselt hoiavad vabatahtlikud päästeühingud sellega aastastelt kuludelt kokku tuhandeid eurosid. Vabatahtliku töö jaoks on see märkimisväärne summa, mida saab investeerida kogukonna turvalisuse tõstmisesse, töötingimuste parandamiseks ja projektide edendamiseks. Lisaks läbimõeldumale kindlustamisele kogub Päästeliit igalt kindlustuslepingult rahalist toetust organisatsioonile, mida kasutada vastavalt oma äranägemisele.
Päästeliidu juhatuse esimehe Kaido Taberlandi sõnul säästavad Päästeliidu juriidilised liikmed tänu koostöölepingule kokkuvõttes päris suure hulga raha, mida saab kasutada teiste tegevuste arendamiseks. „Säästetud raha suunab Päästeliit vabatahtlike päästjate reageerimisvõime parandamisse, samuti vabatahtlike võrgustiku ja organisatsiooni arendamisse,“ märkis Taberland.
Alustades koostööleppe ellu rakendamist ja sõidukite kindlustuspakkumiste kogumist, jõudis ka Kaido Taberland ise teiste paadiomanike hulgas arusaamale, et kuigi veesõidukite kindlustamine on vajalik ja mõistlik teguviis, kaasneb sellega tavalisest varakindlustusest, näiteks auto- või kodukindlustusest palju rohkem küsimusi. Arutasime teemat Kaido Taberlandi ning IIZI kindlustusmaakleri Rein Rahuga pikemalt.
Paadi kindlustamine on suhteliselt kulukas, sest paate kindlustatakse vähe
Tüüpilise eesti väikelaevniku suhtumine veesõiduki kindlustusse on kõhklev, nõustus Kaido Taberland. Väikelaeva kindlustamist peetakse nii kalliks, et sageli on paadiomanikud nõus pigem riskima ning jätavad kindlustuse tegemata. Nii ongi enamasti kindlustatud vaid need alused, mille puhul kindlustamine on kellegi kolmanda nõue, näiteks liisingufirma või sportpaatide puhul võistluse korraldaja. Näiteks saab laevaomanik üldjuhul hästi hakkama kui tema ca 10 000 EUR maksev paat saab omal süül vigastada ja remont maksab 3000 EUR. Küll aga, kui ta tekitab kahju mõnele teisele väga väga kallile alusele, sadamaehitisele või lausa inimestele ning kahjunõue on ligi 100 000 EURi, siis selle summaga enam paljud hakkama ei saa ning tekib olukord, kus vastutuskindlustuse olemasolu oleks väga vajalik.
Rein Rahu selgitas, et veesõidukite kindlustuspakkujaid on hetkel Eestis tegutsevatest seltsidest ainult neli. Sageli peame just kallite ja luksuslikumate aluste puhul otsima väljaspool Eestit tegutsevatest kindlustusseltsidest või lausa Lloyds`ist.
„Väikelaevakindlustus ei ole mitte lihtsalt niisama kulukas, vaid siin on turu suhe hetkel pisut paigast ära. Veesõidukeid kindlustavate paadiomanike hulk on nii väike, et see kindlustusliik veel päriselt ei toimi. Kindlustatud veesõidukeid on meil vähe ja hooaeg lühike, kahjusus aga paraku suur, sest kes juba on oma veesõiduki kindlustanud, neil ikka kipub juhtuma. Kui veesõidukite kindlustajaid tekiks rohkem, oleksid ka seltsid selle teenuse pakkumisest rohkem huvitatud ja hinnad langeksid,“ selgitas Rahu.
Meresõidul on erinevaid riske
„Merepõhimõte, et sõber aitab sõpra, toimib meil üldiselt hästi. Aga suuremate kahjujuhtumite puhul võib asi minna keeruliseks. Kui hakkaks levima mõtteviis, et veesõiduki kindlustus ei ole ainult liisingu nõude täitmine, vaid ka oma vara haldamise ja riskide maandamise mõttes mõistlik tegevus, võiks see kindlustusliik ka meil jõudsamalt arenema hakata ning osutuda kokkuvõttes kasulikuks nii paadiomanikele endile kui ka kõrvalseisjatele. Ja seda mitte ainult mereõnnetuse korral. Maailmas on näiteks sadamaid, kuhu sisenemisel on nõutav päris soliidse vastutuskindlustuse olemasolu,“ tõi Rahu esile veel ühe momendi.
Taberland lisas, et kulude katmine on oluline küsimus ka merepäästetegevuses. „Kui inimelude päästmine on riigi kohustus ning selle eest abivajajale arvet ei esitata, siis vara ehk veesõiduki, lasti ja varustuse päästmise peaks sõiduki omanik ise kinni maksma. Ning need summad võivad olla päris suured. Põhjamaades toimib Trossi-süsteem, mis on samuti omamoodi kindlustus – aastamaksu tasunud paadiomanikele on merepäästjate abi tasuta. Sarnase süsteemi rakendumisest oleks abi ka meil, kuid suuremate kahjude katteks peaks olema siiski kindlustus,“ arutles Taberland.
Veesõiduki kindlustamise eripärad
Seoses IIZI koostöölepinguga käis ka Kaido Taberland ise esimest korda kogu veesõiduki kindlustuse tegemise protsessi läbi ning ütles, et kuigi küsimusi oli palju, hakkab pilt selgemaks saama. Rein Rahu kirjeldas veesõiduki kindlustamise protsessi järgmiselt: „Tavaklient tuleb reeglina jutuga, et mul on üks väikelaev, tahaks kindlustuspakkumist. Paat on plastikust ja maksab nii-ja-nii palju. Ning ehmatab ära, kui talle antakse terve lehekülg küsimusi. Aga see on kõik vajalik info, väikelaeva puhul on erinevaid momente tõesti palju. Näiteks aluse kodusadam, sõidupiirkond, kasutusotstarve, mootori tüüp, paadi talvine hoiukoht, turvamine erinevates olukordades ja nii edasi. Küsimused on seltsidel erinevad, nagu ka andmete esitamise vormid. Oleme välja töötanud üldise küsimustiku, mille alusel teeme asja endale selgeks ning suudame seltside küsimustele piisavalt vastata. See ongi maakleri töö, teeme kliendi elu lihtsamaks.“
Rääkides veesõidukite kindlustuse liikidest, toob Rahu välja ka omavastutuse küsimuse. „Veesõidukite kindlustamisel on omavastutus reeglina päris kõrge. Mida väiksem omavastutus, seda kõrgem tuleb kindlustusmakse ja vastupidi. Et veesõidukitega seotud kahjud on tavaliselt suhteliselt suured, võivad omavastutusmäärad ühe lepingu ja ühe kindlustusjuhtumi käigus olla erinevad, näiteks kahjukindlustuse ja vastutuskindlustuse korral. Kindlustuslepingu sõlmimisel küsitakse ka omaniku ja kapteni meresõidukogemust, aga see on enamasti ikka heausksuse printsiibil, seda kontrollima ei hakata. Me kõigi ühine eesmärk on ju turvalisem ja õnnetusteta meresõit, kindlustuse tegemine peaks sellele ainult kaasa aitama. Kui riskid on läbi mõeldud ning mõistlikult maandatud, on ka õnnetuse tõenäosus väiksem,“ julgustab Rein Rahu paadiomanikke siiski oma veesõiduki kindlustamisele mõtlema.
Päästeliidu ja IIZI Kindlustusmaakleri koostöölepingu raames saavad oma alusele kindlustuspakkumist küsida ka teised, aadressi paasteliit@iizi.ee kaudu tehtud päringute alusel sõlmitavate kindlustuslepingutega toetab IIZI vabatahtlike päästjate tegevust.
Tekst: Jaano Martin Ots
Ajakiri: Paat & Meremees, Suvi 2015
Küsi meilt oma väikelaevale kindlustuspakkumist: 16660 või info@iizi.ee
Koostame Sulle erinevate kindlustusseltside pakkumised, mille seast saad endale sobivaima kindlustuse välja valida.
Enne kindlustamist tutvu kindlasti kindlustustingimustega või konsulteeri spetsialistiga numbril 16660.
IIZI Kindlustusmaakler AS on Eesti kapitalil põhinev kindlustusvahenduse ettevõte, olles samas ka esimesi internetipõhiseid kindlustusteenuse pakkujaid. Täna osutatakse kvaliteetset maakleriteenust nii väike- kui ka suurklientidele läbi personaalsete lahenduste ja internetipõhise iseteeninduskeskkonna. IIZI Kindlustusmaakler AS tegutseb turul aastast 2000 ning on tänaseks suurima maaklerina saavutanud Eestis 20-protsendilise turuosa. Rahvusvaheliselt on IIZI esindatud Läti ja Soome turul. IIZI Group AS-is töötab üle 150 inimese.
Kindlustamine on iizi.