Ulukiõnnetused juhtuvad valdavalt hommikuse ja õhtuse hämariku ajal ning öötundidel. Transpordiameti keskkonnakorralduse üksuse juhataja Villu Lükki sõnul juhtub aasta lõikes suurulukitega õnnetusi kõige enam kevadel, eriti maikuus, ja sügisel, mil on jooksuaeg ja jahiperiood. Kui suvel on enamik inimesi pimeduse saabumisel oma igapäevased autosõidud juba ära teinud, siis sügisel ja talvel jääb kojusõit just sellele ajale, kui metsloomad ringi liiguvad.
Kuigi aastas registreeritakse Transpordiameti andmetel umbes 4500 ulukiõnnetust, siis kõik neist õnneks looma hukuga ei lõppe. Küll aga tekivad kokkupõrke tagajärjel sõidukile kahjud, mida liikluskindlustus ei kata.
Kõige ulukiohtlikumad teelõigud koonduvad Eestis peamiselt põhimaanteedele Tallinna ja vähemal määral Tartu ja Pärnu ümbrusesse.
Kõige rohkem õnnetusi juhtub metskitsega
Lükki sõnul juhtub kõige enam õnnetusi (ligi 80%) metskitsega, kes on aasta läbi aktiivne, levinud kultuurmaastikes ja linnalähedastel aladel, mistõttu juhtub ta sageli suure liiklussagedusega maateelõikudele, kus õnnetuste tõenäosus suurem. Kuigi metskits kaalub harva üle 50 kg, võib temaga kokkupõrge põhjustada tõsiseid sõidukikahjusid, mille remont võib maksma minna rohkem kui paar tuhat eurot.
Kuigi metskits kaalub harva üle 50 kg, võib temaga kokkupõrge põhjustada tõsiseid sõidukikahjusid.
Sügisel, eriti öösel ja varahommikul, satub õnnetustesse palju suursõralisi (põder, punahirv), sest siis on nende jooksuaeg ning samal ajal peetakse ka ajujahti. Just põtradega juhtunud õnnetused on kõige raskemad, kus vigastused on ulatuslikud nii inimestel kui autodel.
Kui enamasti ületavad metsloomad teed pimedas, siis ajujahi ajal tuleb tähelepanelikum olla just päevasel ajal. Olukorrad, kui ajust põgenev metsloom teele juhtub, on siiski väga erandlikud. Jahimehed üritavad neid vältida nii enda, oma jahikoerte kui kaasliiklejate ohutuse tagamiseks.
Väikeulukitega (rebased, kährikud, mägrad jt) juhtub kõige rohkem õnnetusi augustis-septembris, mil noorloomad iseseisvuvad ja hajuvad laiali oma sünnipaikadest.
Häirekeskuse 2025. aasta andmetel on tänavu õnnetuste arv võrreldes möödunud aastaga küll vähenenud, ent see hulk pole endiselt märkimisväärselt langenud.
