IIZI hinnangul ei ole valdav enamus ettevõtteid sõjariskidega seotud kahjusid kindlustanud, kuigi sageli eeldatakse vastupidist. Samal ajal on need riskid rahvusvahelisel turul tavapärane osa ettevõtete riskijuhtimisest.
Praktikas eeldavad paljud ettevõtted, et vara- ja ärikatkestuse kindlustus katab ka sõja või militaarse päritoluga sündmustest tulenevad kahjud. Tegelikkuses on sellised riskid tavapärastes kindlustuslepingutes üldjuhul välistatud.
Teema on muutunud aktuaalsemaks ka Eestis, kus viimase aja drooniintsidendid on näidanud, et geopoliitiliste sündmuste mõju võib jõuda ettevõteteni ka kaudselt, näiteks füüsilise varakahjuna.
Mõju ei pruugi avalduda ainult otsese sõjategevusena. Kahju võib tekkida ka sabotaaži, droonijuhtumite või muu füüsilise kahjustuse kaudu, mis võib viia ettevõtte tegevuse osalise või täieliku seiskumiseni.
Samas on rahvusvahelisel kindlustusturul olemas lahendused, mis võimaldavad selliste riskide vastu kaitset saada, kuid nende kasutamine Eestis on seni olnud piiratud.
Ekspertide hinnangul ei pruugi ka sellise kindlustuse hind olla nii kõrge, kui sageli arvatakse. Praktikas jääb see sageli suurusjärku 1–2 promilli kindlustatavast summast, mis tähendab näiteks 100 miljoni euro väärtuses varade puhul ligikaudu 20 000-40 000 euro suurust aastast kulu.
Sõjariskidega seotud kindlustuslahendused on eelkõige asjakohased ettevõtetele, kelle tegevus sõltub füüsilistest varadest, tootmisest või tarneahelatest. Samas ei piirdu risk ainult konkreetsete piirkondadega ning selle mõju võib avalduda ka kaudselt.
IIZI on avanud eraldi teemalehe, kus ettevõtted saavad hinnata, kas nende riskid on olemasolevate kindlustustega kaetud, ning tutvuda võimalustega sõjariskide maandamiseks.
