Ettevõtete teadlikkus kindlustuskaitse ulatusest ja kindlustamise võimalustest on siiani olnud küllaltki piiratud. Viimased drooniintsidendid Eestis ja lähiriikides, alates Lääne-Virumaalt leitud droonijäänustest kuni Auvere elektrijaama tabamiseni, näitavad, et geopoliitiliste sündmuste mõju ei pruugi jääda riigipiiride taha.
Toimunud juhtumid on toonud fookusesse varade kaitse ja äritegevuse jätkumise olukorras, kus kahju põhjuseks on sõjaga seotud sündmus. Senised juhtumid on õnneks tekitanud vaid väiksemaid kahjustusi. Samas võib lõhkekehaga drooni kukkumine tootmishoonesse või logistikakeskusesse tähendada tulekahju või kriitilise seadme hävimist ning seeläbi pikemaajalist seisakut ja otsest mõju äritegevusele.
„Senise kogemuse põhjal on paljudel Eesti ettevõtjatel ootus, et sõlmitud vara- ja ärikatkestuse kindlustus katab ka sõja või militaarse päritoluga sündmustest tulenevad kahjud. Tegelikkuses on sellised riskid tavapärastes kindlustuslepingutes üldjuhul välistatud,“ rõhutab IIZI kindlustusekspert Erko Toomet.
Sageli arvatakse, et kui tegemist on nn force majeure ehk vääramatu jõu juhtumiga, siis kindlustus kahju ei hüvita. Tegelikkuses on pilt nüansirohkem ja sõltub konkreetsest kindlustuslepingust. Näiteks olukorras, kus militaarse päritoluga droon tabab tootmishoone katust ja põhjustab tulekahju, võib esmapilgul tunduda, et tegemist on tavapärase varakahjuga. Praktikas jääks selline juhtum tavapärase kindlustuslepingu alusel suure tõenäosusega hüvitamata, kuna see kvalifitseerub sõjariskiks, mis on lepingutes üldjuhul välistatud.
Samas ei tähenda see, et kõik sellised riskid oleksid kindlustamatud. Rahvusvahelisel turul on olemas eraldi kindlustuslahendused, mis katavad näiteks poliitilise vägivalla, sabotaaži või terrorismiga seotud kahjusid ning neile järgnevaid äritegevuse katkestusi. Loomulikult ei paku ka see kindlustus piiramatut kaitset kõikidele juhtumitele – näiteks ei kaeta suurriikidevahelist sõjalist konflikti. Ometi on väga oluline osa riskidest võimalik siiski ettevõtja jaoks paremini maandada.
Mõju ei pruugi avalduda ainult otsese sõjategevusena. Kahju võib tekkida sabotaaži, droonijuhtumite või muu füüsilise kahjustuse kaudu, mis võib viia ettevõtte tegevuse osalise või täieliku seiskumiseni. Rahvusvahelisel kindlustusturul on olemas lahendused, mis võimaldavad selliste riskide realiseerumise kahjud nii vara- kui ka kaasneva ärikatkestuse juhtumites kindlustuskaitse alla saada.
Toometi hinnangul ei pruugi ka sellise kindlustuse hind olla nii kõrge, kui sageli arvatakse. Viimase turupraktika põhjal jääb aastane maksetase 1-1,5 promilli juurde valitud hüvitislimiidist. Näiteks 20 miljoni euro hüvitislimiidi korral oleks aastamakse ettevõttele ligikaudu 30 000 eurot ja 50 miljoni euro hüvitislimiidi korral ligikaudu 50 000 eurot.
Näiteks 20 miljoni euro hüvitislimiidi korral oleks aastamakse ettevõttele ligikaudu 30 000 eurot ja 50 miljoni euro hüvitislimiidi korral ligikaudu 50 000 eurot.
Tegemist on riskiga, mille ulatus ja võimalik mõju tasub ettevõtetel kriitiliselt üle vaadata ning analüüsida koostöös ekspertidega, millised riskid on tegelikult kindlustuslepingutega kaitstud ja millised mitte.
