Erinevad kergliikurid on saanud linnaliikluse tavapäraseks osaks. Paljude jaoks on see kiire ja mugav liikumisviis, kuid teatud tingimustel peab ka elektritõukerattal olema liikluskindlustus.
Seadusemuudatusega laienes liikluskindlustuse kohustus ka teatud registreerimata sõidukitele, sealhulgas osale kergliikuritest, nagu elektritõukerattad, tasakaaluliikurid ja elektrirulad. Kuna paljud juhid ei ole teadlikud, kas nende sõiduk kuulub kindlustuskohustuse alla, on IIZI loonud uue lahenduse, mille abil saab mugavalt kontrollida, kas konkreetne kergliikur vajab liikluskindlustust.
Millal peab tõukerattal olema liikluskindlustus?
Transpordiameti liiklusohutuse eksperdi Darja Lukašenko-Tšistotini sõnul tekitab kergliikurite puhul segadust just see, et kõik elektritõukerattad ei kuulu automaatselt kindlustuskohustuse alla. “Kindlustuskohustus sõltub konkreetse sõiduki tehnilistest näitajatest, näiteks valmistajakiirusest ja massist,” ütleb ta.
IIZI sõiduki- ja masinakindlustuse tootearendusjuhi Triin Kääramehe sõnul saab nüüd paari klikiga selgeks, kas kergliikur kuulub kindlustuskohustuse alla. “Kui selgub, et kergliikur vajab kindlustust, siis nüüd saab IIZI kalkulaatoris võrrelda erinevate kindlustusandjate pakkumisi ja liikluskindlustuse kohe veebis ära sõlmida,” selgitab IIZI sõiduki- ja masinakindlustuse tootearendusjuht Triin Kääramees.
Kui selgub, et kergliikur vajab kindlustust, siis nüüd saab IIZI kalkulaatoris võrrelda erinevate kindlustusandjate pakkumisi ja liikluskindlustuse kohe veebis ära sõlmida.
Liikluskindlustus tuleb sõlmida siis, kui kergliikuri valmistajakiirus on üle 25 km/h või kui selle valmistajakiirus on üle 14 km/h ja mass ühtlasi üle 25 kilogrammi. “Kui valmistajakiirus on üle 25 km/h, siis ei loeta sellist sõidukit enam kergliikuriks, vaid mootorsõidukiks, millele kehtivad omakorda teised reeglid,” lisab Kääramees.
Mis juhtub, kui kindlustust ei ole?
Liikluskindlustuse eesmärk on katta liikluses teistele tekitatud kahju. Kui juhtub õnnetus ja sõidukil on kehtiv liikluskindlustus, siis hüvitatakse kannatanule kahjud. Kui sõidukil puudub kindlustus, hüvitab kindlustus küll kannatanule kahju, kuid nõuab summa hiljem süüdlaselt tagasi. Praktikas võivad sellised kulud ulatuda tuhandetesse või isegi kümnetesse tuhandetesse eurodesse.
Näiteks on võimalik, et elektritõukerattaga põhjustatakse olukord, kus jalakäija saab vigastada, jalgrattur kukub või kahjustada saab parkiv auto. Selliste juhtumite kahjud võivad ulatuda tuhandetesse või isegi kümnetesse tuhandetesse eurodesse ning ilma kindlustuseta tuleb need kulud ise katta.
Igal aastal ravitakse ligikaudu 500-1000 elektritõukerattaga seotud vigastust
Kergliikurite populaarsus tähendab paraku ka rohkem õnnetusi. Transpordiameti liiklusstatistika järgi toimus 2025. aastal kergliikurijuhi osalusel 314 inimkannatanuga liiklusõnnetust. Aasta varem ehk 2024. aastal oli selliseid õnnetusi 413, seega on nende arv küll veidi vähenenud, kuid probleem püsib. 2025. aastal said kergliikuritega seotud õnnetustes vigastada 290 kergliikurijuhti, 14 jalakäijat ja 8 jalgratturit.
Lukašenko-Tšistotini sõnul on kõige sagedasemad õnnetused seotud sõitja enda kukkumiste või kokkupõrgetega teiste liiklejatega. “Õnnetuste põhjustena mängivad sageli rolli sõiduki üle kontrolli kaotamine, liiga suur või teeoludele mittevastav kiirus, tähelepanematus liikluses või ka joobes juhtimine,” loetleb ta.
Lisaks politsei registreeritud liiklusõnnetustele jõuab märkimisväärne osa kergliikuritega seotud vigastustest haiglate erakorralise meditsiini osakondadesse. Haiglate hinnangul ravitakse Tallinnas igal aastal ligikaudu 500-1000 elektritõukerattaga seotud vigastust, millest paljud on sõitja enda kukkumised ja ei kajastu ametlikus liiklusõnnetuste statistikas.
Tõuksi tuunimine võib tuua ootamatu vastutuse
Elektritõukeratta tehnilised omadused ei pruugi alati vastata tootja seatud piirangutele. Näiteks eemaldatakse kiirusepiiraja või muudetakse tarkvara, mistõttu võib tõukeratas liikuda kiiremini kui 25 km/h. Sellisel juhul ei käsitata seda enam kergliikurina, vaid see võib kvalifitseeruda mootorsõidukiks.
Mootorsõidukile kehtivad aga teised nõuded – vajalik on registreerimine, juhtimisõigus ja kindlustus. Seetõttu ei tohi suurema kiiruse ja võimsusega elektritõukeratastega Eestis tavaliikluses sõita ning neid võib kasutada vaid suletud territooriumil.
Kiirusepiirangu muutmine on levinud eriti noorukite seas ning lapsevanemad ei pruugi sageli teada, kui kiiresti nende lapse tõukeratas tegelikult liikuda suudab. „Kergliikuritega sõidavad sageli alaealised, seetõttu tuleks lapsevanematel eriti tähelepanelikud olla. Ohutusest rääkimata võib nõuetele mittevastava kergliikuriga liiklemine pere-eelarvesse ootamatuid väljaminekuid tuua,“ ütleb Triin Kääramees, et seda nii registreerimata sõidukiga liiklemise kui ka juhtimisõiguse puudumise eest. Samuti toonitab Kääramees, et lapse tõukeratta kindlustamise eest vastutab lapsevanem.
IIZI teeb tõukeratta kindlustamise lihtsaks
Kuigi kergliikurite kindlustuskohustus on kehtinud juba üle aasta, on teadlikkus sellest endiselt madal. IIZI sõiduki- ja masinakindlustuse tootearendusjuhi Triin Kääramehe sõnul on üheks põhjuseks olnud teenuse ebamugav kättesaadavus. „Seni tuli kindlustuse saamiseks enamasti teha kirjalik päring ja oodata vastust, veebiteenust pakkus kogu turul vaid üks kindlustusandja. Nüüd saab IIZI kalkulaatoris võrrelda kuni viie kindlustusandja pakkumisi ja sõlmida leping kohe veebis,“ selgitab Kääramees ning soovitab enne hooaja algust üle kontrollida, kas sõiduk vajab kindlustust.
@iizikindlustusmaakler Mis värk sinu tõuksiga on! 🛴🤔 Alates 1. detsembrist 2024 peab liikluskindlustus olema kõigil üksnes mootori jõul liikuvatel sõidukitel, mille valmistajakiirus ületab 25 km/h või 14 km/h juhul, kui sõiduki mass on üle 25 kg. Kontrolli, kas sinu elektritõuks või muu kergliikur vajab liikluskindlustust ➡️ iizi.ee ja kindlusta mugavalt veebis 💪🏼 #võtaiizilt #tõuks #iizikindlustusmaakler ♬ original sound – IIZI Kindlustusmaakler
