Lisaks on võimalik pöörduda tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjon, kes annab tasuta õiguslikult mittesiduva eksperthinnangu, kas tegemist oli või ei olnud nende hinnangul ravivea või eksimusega.
Hüvitise saamine sõltub tervishoiuteenuse osutaja valmisolekust viga/eksimust analüüsida ja tunnistada. Lisaks on hüvitist võimalik taotleda kohtu kaudu, mis on patsiendile koormav.
Praegu on kindlustusega kaetud 70%-80% arstidest ja see kaitseb eelkõige neid endid juhtudel, kui patsiendile tuleks maksta kahjutasu. Hüvitist saab juhul, kui on tuvastatud tervishoiuteenuse osutaja süüline rikkumine.
Välditavate tüsistuste ja ohujuhtumitega tegelemine, sh nende registreerimine ja ennetamine on praegu tervishoiuteenuse osutaja kohustus. Tsentraalselt tuleb raporteerida vaid haiglanakkused, ravimite rasked kõrvaltoimed, meditsiiniseadmetega seotud ohujuhtumid.
Uus süsteem toetab vigadest õppimist
Uue seadusega luuakse kindlustus, mis hüvitab patsiendile tervishoiuteenuse käigus saadud kahjud, mille tekkimine oli tõenäoliselt välditav.
Kahju hüvitamine peab olema võimalikult kiire ning kannatada saanud inimese jaoks lihtne. Kahju hakatakse hüvitama seadusega kehtestatud korras. Hüvitise suurus sõltub kahju raskusest ja tekkinud lisakuludest.
Patsient saab edaspidi juhtudel, kui ta on saanud raviprotsessis välditavat kahju, pöörduda hüvitise taotlemiseks kas raviasutuse või kindlustusandja poole, kes konkreetsele raviasutusele kindlustust pakub, juhtumit menetleb ja otsustab kahju hüvitamise. Samas jääb patsiendile ka pärast kindlustusseltsilt otsuse saamist võimalus pöörduda lepituskomisjoni poole otsuse vaidlustamiseks, kui ta otsusega ei nõustu. Lepituskomisjon luuakse Terviseameti juurde.
Patsiendikindlustus ei käsitle olukordi, kus kahtlustatakse tahtlikku kahju tekitamist – nende juhtumite puhul tuleb pöörduda õiguskaitseorganite poole.
Allikas: Sotsiaalministeerium
