2025. aastal registreeriti Eestis 34 685 liikluskindlustuse juhtumit ehk keskmiselt 95 liikluskahju päevas. Keskmine kahju ulatus 2510 euroni. Kui liikluskindlustus teeb tavapäraselt auto korda, siis kes hüvitab kahjuga kaasnevad lisakulud?
Kui liiklusõnnetus juhtub, saab kannatanu enamasti loota süüdlase liikluskindlustusele. Auto tehakse töökojas korda või hüvitatakse selle väärtus. Paraku kaasnevad õnnetusega tihti ka lisakulud ja ebamugavus, mida ükski remondiarve kannatanule ei korva.
Auto võib olla päevi või nädalaid remondis, igapäevased sõidud tuleb ümber korraldada ning mõnel juhul mõjutab õnnetus isegi sõiduki tulevast müügiväärtust. IIZI sõidukikindlustuse tootearendusjuhi Kristiina Ritsoni sõnul on IIZI kahjuteadete statistika järgi liiklusõnnetuses kannatada saanud auto remondis keskmiselt viis päeva.
„Viis päeva ei pruugi tunduda pikk aeg, kuid selle aja jooksul tuleb inimesel leida alternatiivsed liikumisvõimalused, korraldada ümber töö- ja pereelu ning sageli kanda ka täiendavaid kulusid. Auto saab küll korda, kuid õnnetuse mõju ei piirdu ainult remondiarvega,“ ütleb Ritson.
Eesti autopark vananeb
Transpordiameti andmetel oli 1. juuli 2026 seisuga Eestis registris üle 764 000 sõiduki ning sõidukite keskmine vanus ulatus 14,2 aastani. See tähendab, et väga suur osa Eesti autojuhtidest sõidab vanemate autodega, millele kaskokindlustust enam ei tehta või mille puhul ei ole see omaniku jaoks lihtsalt majanduslikult mõistlik. Samas ei küsi liiklusõnnetused auto vanust ja kahju võib juhtuda igaühega.
Liiklusõnnetus vähendab auto väärtust
Paljud autojuhid ei tea, et isegi kvaliteetselt remonditud auto võib pärast õnnetust olla turul vähem väärt kui enne avariid. Liikluskindlustuse Fondi andmetel võib uuemate sõidukite puhul auto kaubandusliku väärtuse vähenemine ulatuda sõltuvalt kahjustuse ulatusest 10-30% sõiduki avariieelsest väärtusest.
„Inimesed mõistavad väga hästi remondikulu, kuid palju vähem räägitakse sellest, et õnnetus võib mõjutada ka auto hilisemat müügiväärtust. Kui ostja näeb sõiduki ajaloos avariid, mõjutab see sageli tema valmisolekut auto eest täishinda maksta,“ sõnab Ritson.
Just selliste olukordade jaoks on loodud Kahjuraha kindlustus. “Kui liikluskindlustus katab sõiduki remondi või hüvitab selle väärtuse, siis Kahjuraha maksab kannatanule lisaks rahalise hüvitise auto väärtuse vähenemise eest, mida inimene saab kasutada täpselt nii, nagu ise vajalikuks peab,” selgitab Ritson, et lisaraha võib kasutada nii enda kui auto heaks.
Inimesed mõistavad väga hästi remondikulu, kuid palju vähem räägitakse sellest, et õnnetus võib mõjutada ka auto hilisemat müügiväärtust.
Liiklusõnnetuse korral võimaldab Kahjuraha kindlustus kuni 15% sõiduki turuväärtusest, täiskahju korral aitab katta vahe liikluskindlustuse hüvitise ja kindlustuse sõlmimisel fikseeritud sõiduki turuväärtuse vahel. Lisaks võimaldab Kahjuraha sõiduki täishävingu korral ka ebamugavushüvitist.
“Kui ootad foori taga ja keegi sõidab sinu sõidukile tagant otsa, siis oled ebaõiglaselt kistud olukorda, kus pead kahjudega tegelema. Kuigi süüdlase liikluskindlustus katab sinu sõiduki remondi, siis sinu vaeva ja võimalikke lisakulusid ei hüvita keegi,” näitlikustab tootejuht ja lisab, et siin ongi abi Kahjuraha kindlustusest, mis katab näiteks sõiduki remondiperioodil tekkivad lisakulud taksole või rendiautole.
Kui palju võiksid oma sõiduki eest kahjuraha saada?
Et ilmestada, milline võiks olla kahjuraha hüvitise suurus, panime ritta Eesti populaarsemad automargid ja nende levinumad mudelid ning arvutasime nende põhjal näitlikud Kahjuraha hüvitised.
