Kevad meelitab rohkem liikuma ja ka metsloomad on keskmisest aktiivsemad, kui otsitakse uusi pesapaiku ja kaaslasi. Paraku satuvad nad oma rännakute käigus sageli ka sõiduteid ületama, mistõttu kerkib oluliselt ka kokkupõrgete risk. Transpordiameti möödunud aasta analüüs näitab, et ainuüksi riigiteedel registreeritakse keskmiselt üle 3000 juhtumi aastas, mis teeb 8-10 kokkupõrget päevas ja tekitab tuhandetes eurodes kahjusid autojuhtidele.
Ulukiõnnetusi esineb kõige enam Tallinna ümbruse põhimaanteedel ning vähemal määral Tartu ja Pärnu lähistel, kus tiheda liiklusega teed lõikavad läbi metsloomade looduslikud käigurajad. Lisaks on tuvastatud kümneid ulukiohtlikke lõike, kus õnnetused korduvad aastast aastasse, mis viitab püsivatele loomade rändekoridoridele.
Kevadel juhtub mais kõige rohkem ulukiõnnetusi
Transpordiameti keskkonnakorralduse üksuse juhataja Villu Lükk tuletab meelde, et ulukiõnnetused juhtuvad valdavalt hommikuse ja õhtuse hämariku ajal ning öötundidel. “Aasta lõikes on suurulukitega õnnetusi kõige enam kevadel, eriti maikuus, ja sügisel, mil on jooksuaeg ja jahiperiood. Loomadel on sageli oma kindlad käimisrajad ning paljud neist ületavad ka sõiduteid, mistõttu peavad sõidukijuhid olema tähelepanelikud,” ütleb ta.
Aasta lõikes on suurulukitega õnnetusi kõige enam kevadel, eriti maikuus.
Samuti tuleb meeles pidada, et kui üks metsloom ületab teed, võivad talle järgneda ka teised. Ulukiohtlikematest teelõikudest informeerivad liiklejaid nn põdramärgid, mis on paigaldatud asukohtadesse, kus on varem juhtunud õnnetusi või täheldatud aktiivsemat metsloomade teeületust.
80% kokkupõrgetest toimub metskitsedega
Enamik metsloomadega registreeritud õnnetusi juhtub metskitsedega, kes on aktiivsed aastaringselt. Kuna metskits on väga kohanemisvõimeline liik, siis tegutseb ta asulate läheduses ja liigub valdavalt mööda põlde, metsaservi ja kraave, mis ristuvad sõiduteega. Seepärast kohtab neid seal, kus esiti oodata ei oskaks.
Kuigi põtru satub teele harvem, on nendega seotud õnnetused tavaliselt tõsisemad. Kevadel lisandub risk, et teede läheduses uitavad põdralehmad koos vasikatega. Noorloomad võivad ootamatult teele joosta ning suure looma mass tähendab, et kokkupõrke tagajärjed on rasked nii autole kui reisijatele.
“Eesti looduse rikkus on meie suurim väärtus ja selle väärtusega tuleb arvestada ka roolis olles. Hiljaaegu Hiiumaal tuli ka minul põdravasikas üle tee lasta,” märgib IIZI liikluskindlustuse tootejuht Triin Kääramees, kes märkas looma varakult ja sai õigel ajal pidama. “Sellised hetked tuletavad hästi meelde, kui kiiresti võib olukord muutuda. Loomad on ettearvamatud ja isegi väiksemal kiirusel ei pruugi alati õnnestuda kokkupõrget vältida,” lisab ta.
Tuhandetesse ulatuvad kahjud jäävad teadmatusest juhi enda kanda
IIZI liikluskindlustuse tootejuht Triin Kääramees tuletab meelde, et tavaline liikluskindlustus ei kata loomaga kokkupõrkel tekkinud kahju sinu enda autole. “See on üks levinud valearusaam – arvatakse, et kui loomaga kokkupõrke korral ise süüdi pole, siis aitab liikluskindlustus. Tegelikult see nii ei ole. Kui puudub kasko või vastav liikluskindlustuse lisakaitse, jääb oma auto remont juhi kanda,” selgitab Kääramees.
IIZI kahjuteadete statistika järgi jäävad loomaga kokkupõrke tüüpilised remondikulud enamasti 1500–4000 euro vahele, kuid keerulisemate kahjustuste korral võivad summad kasvada veelgi.
Mis saab vanemast autost, millele kaskokindlustus ei sobi?
Eesti registreeritud autopark on üle 14 aasta vana, mis tähendab, et suurele osale pole kaskokindlustus enam mõistlik või võimelik valik, mistõttu jäädakse oma murega üksi. Seepärast on liikluskindlustuse “Loomaga kokkupõrke” lisakaitse mõeldudki eelkõige vanematele sõidukitele.
See on üks levinud valearusaam – arvatakse, et kui loomaga kokkupõrke korral ise süüdi pole, siis aitab liikluskindlustus.
Vastupidiselt levinud arvamusele pole vanema auto remont sugugi odav. ”Ka üle kümne aasta vanustel autodel on parkimisandurid, radarid ja kaamerad, mis asuvad just nendes kohtades, mis kokkupõrkel esimesena pihta saavad. Nii võibki juhtuda, et pealtnäha süütu kõks metsloomaga toob kaasa mitmetuhande eurose arve, sest peidetud tehnika remont on oodatust märksa kallim,“ märgib Kääramees.
IIZI loomaga kokkupõrke lisakaitse ei sõltu looma suurusest ega liigist. Kääramehe sõnul kehtib lisakaitse nii suuremate loomade, näiteks põdra või metskitsega, kui ka väiksemate loomade, näiteks rebase või jänesega, kokkupõrkel. Samuti laieneb kaitse lindude tekitatud kahjudele.
Transpordiameti hinnangul ei ole võimalik loomadega kokkupõrkeid täielikult ära hoida, sest tiheda liiklusega maanteed killustavad metsloomade elupaiku. Küll aga aitab riski vähendada tähelepanelikkus nii hämarikus kui nn põdramärkide suhtes ja valmisolek, et ühe looma järel võib teele ilmuda teine.
Liikluses on loomaaeg! Kokkupõrke korral aitab sõiduki korda teha liikluskindlustuse “Loomaga kokkupõrke lisakaitse” või kaskokindlustus.
