(Mets)loomad on lahti! IIZI liikluskindlustuse lisakaitsega saad auto korda

Kevad on metsloomade südames ja nii võib oluliselt sagedamini ristuda loomade käigurada sõiduteega. Transpordiameti andmetel koonduvad kõige ulukiohtlikumad teelõigud Eestis peamiselt põhimaanteedele Tallinna ja vähemal määral Tartu ümbrusesse. Sestap tuletame meelde, millised metsaasukad kevadel aktiivsemalt liiguvad ja mida teha, kui kokkupõrget ulukiga vältida ei õnnestunud.

Ilves otsib aprillikuus uusi elupaiku

Suurim aktiivsusperiood ilvestel on märtsis jooksuajal, mil nad satuvad ka kõige enam maanteid ületama. Noored iseseisvunud ilvesed alustavad oma rännakuid uute elupaikade otsinguteks aprillikuus ning see kestab tavaliselt talve alguseni välja. Suurkiskjad on territoriaalsed loomad, kes elavad oma kindlal kodualal.

Suurkiskjad on territoriaalsed loomad, kes elavad oma kindlal kodualal aastaringselt. Neid territooriume lõikavad sageli maanteed, mistõttu paiksed isendid ületavad maanteid aastaringi ja regulaarselt. Kuna kõigi meie suurkiskjate elupaigad on seotud suurte metsamassiividega, on sellised kohad enamasti seal, kus mõlemale poole maanteed jäävad laialdased loodusmaastikud. Noorloomad võivad hajumisrännetel kasutada ka ebatüüpilisi elupaiku, nagu näiteks kultuurmaastikud.

Enamik õnnetusi karudega juhtub aprillist juunini

Aprillis ärkab enamik karudest taliuinakust ja hakkab aktiivselt toitu otsima, mistõttu isendid liiguvad laialt. Mai teisel poolel ja juunis on karul jooksuaeg, mis ajab lisaks isakarudele liikuma ka noored emast eralduvad isendid. Enamik liiklusõnnetusi karudega juhtubki aprillist juunini. Teine aktiivsem liikumisperiood on augustist oktoobrini, mil karud aktiivselt taliuinaku ettevalmistamiseks toituvad.

Metssigade põldudel toitumas käimine sageneb kevadel pärast kartulipanekut, juulis teraviljade piimküpsuse saabumisel ja septembris saagi valmimisest koristamiseni; käigurajad võivad ristuda teedega.

Kevadsuvel saavad sõralised hoo sisse

Põdralehmade poegimisaeg on maikuus. Veel kogenematud eelmise aasta vasikad jäävad omapäi ja võivad maailma avastades sattuda ka maanteede äärde liiklust uudistama.

Kevadsuvel silkavad ringi ka noored iseseisvuvad metskitsed, kes aktiivselt uusi elualasid otsivad ja kelle käigurajad võivad ristuda sõiduteega.

Loomad on ettearvamatud

Kaamerasalvestisi vaadates on regulaarselt näha loomade ettearvamatust: järske suunamuutusi, ootamatuid hüppeid, vahetult lähenevate autode eest läbi joosta üritamist. Kõik see on ka mõistetav, arvestades kuidas maantee lõikab pooleks metsloomade loomuliku elukeskkonna ning millist stressi taolise tiheda liiklusega barjääri ületamine nende jaoks tähendab. Kui uluk on teel või tee ääres, võta hoog maha ja pane ohutuled peale. Ära pidurda järsult ega kaota kontrolli sõidu üle. Esimese looma järel võib tulla ka teine ja kolmas. Ära anna signaali, sest see ehmatab looma ja paneb ta ettearvamatult liikuma.

IIZI „Loomaga kokkupõrke“ lisakaitse aitab auto korda teha

(Mets)loomal on peatee, aga kui sa ei märganud, siis aitab auto korda teha IIZI  liikluskindlustuse lisakaitse. “Loomaga kokkupõrge on alati kurb sündmus – loomadel on justkui peatee, kuid autojuhile tähendab see ootamatuid remondikulusid, mida tavaline liikluskindlustus ei kata,“ räägib IIZI sõiduki- ja masinakindlustuse tootearendusjuht Triin Kääramees ja lisab, et olukorra lihtsustamiseks saab IIZI liikluskindlustusele juurde soetada loomaga kokkupõrke lisakaitse, mis aitab kokkupõrke korral auto korda teha.

Loomaga kokkupõrge on alati kurb sündmus – loomadel on justkui peatee, kuid autojuhile tähendab see ootamatuid remondikulusid, mida tavaline liikluskindlustus ei kata.

Üllatuslikult näitab IIZI kahjuteadete 2024. aasta statistika, et enim loomadega kokkupõrke juhtumeid registreeriti novembris ja jaanuaris. „Tõenäoliselt mängivad siin rolli nii pimenevad õhtud, mil metsloomi on raskem märgata, kui ka talvine libedus ehk tavapärased tegurid, mis mõjutavad juhi reageerimisaega,“ arvab Kääramees. Vahetult talvekuudele järgneb aga maikuu. „Tõsi ta on, et kevadel muutuvad metsloomad aktiivsemaks – peetakse “pulmi” ja tuleb juurde rohkem noorloomi, mistõttu sagenevad ka kevadkuudel loomadega seotud juhtumid,” lisab ta.

89% inimestest peab lisakaitsete olemasolu väga oluliseks

Norstati uuringust selgub, et lisakaitsete olemasolu on 89% uuringus osalenud inimesele väga oluline. Kõige tähtsamaks lisakaitseks pidasid vastajad „Loomaga kokkupõrke“ lisakaitset.

IIZI loomaga kokkupõrke lisakaitse ei tee vahet looma suurusel ega liigil.

Uudisena on nüüd võimalik looma lisakaitset soetada ka 3- ja 6-kuulistele liikluskindlustuse lepingute juurde, mis kindlasti rõõmustab hooajaliste sõidukite omanikke.

Metsloomaga kokkupõrke korral on abiks kolm telefoninumbrit:

• 112 – helista, kui viga on saanud inimesed
• 1247 – helista, et teavitada vigastatud loomast
• 666 0300 – helista 24/7 kahjuabi numbril, kui sa  ei tea, mida kahjustatud sõidukiga peale hakata