Teenuseosutajad: erinevad vajadused nõuavad erinevaid lahendusi
Just erinevused teenusepakkujate profiilis toovad esile vajaduse süsteemi paindlikumaks kujundada. Eesti Perearstide Seltsi juhatuse liige Elle-Mall Sadrak tõdeb, et praktikas ei ole igapäevatöö väga muutunud, kuid kindlustuslahenduse ühtsustamine ei pruugi kõigi jaoks olla mõistlik.
„Teenused nagu koolitervishoid, kus puudub lisateenuse võimalus ja tuluallikad on piiratud, ei saa endale lubada samas mahus kindlustust nagu suuremad erapraksised. Meil pole valikut – maksame, mis küsitakse ja nii ongi,“ kirjeldab Sadrak.
Meil pole valikut – maksame, mis küsitakse ja nii ongi.
Lisaks on tema sõnul tunda pettumust, et dokumenteerimise kvaliteet ei ole süsteemi rakendumise järel ühtlustunud – head tegid hästi juba enne, halvad teevad endiselt vähem. Samuti ei taju Eesti Perearstide Seltsi juhatuse liige patsientide pöördumisi ega päringuid.
IIZI: pikk vastutusaeg ja süüline vastutus muudavad süsteemi keeruliseks
Eestis katab patsiendikindlustus juhtumid, kus raviviga või muu rikkumine toimus poliisi kehtivuse ajal – isegi kui kahju või nõue tuleb välja alles aastaid hiljem, näiteks üheksa aasta pärast. „Määrav on vea tegemise aeg, mitte see, millal patsient kahju avastas või millal nõue esitati,“ lisab IIZI tootearendusjuht Diore Arovald. “See aga teeb süsteemi kindlustusandja jaoks keerulisemaks – risk ei lõppe koos poliisiga, vaid võib olla „avatud” kuni kümme aastat”, selgitab Arovald, et kindlustusandja peab hoidma pikaajaliselt reserve ja süsteeme, mis võimaldavad ka hiljem esitatud nõudeid menetleda.
Risk ei lõppe koos poliisiga, vaid võib olla „avatud” kuni kümme aastat.
Euroopa riikides (nt Saksamaa, Austria ja Põhjamaad) kasutatakse sarnast lahendust, kuid Suurbritannias ja USA-s on levinud teistsugune mudel – nii juhtum kui ka nõude esitamine peavad toimuma poliisi kehtivusperioodil. See on kindlustusandja seisukohalt lihtsam, kuid tähendab patsiendile ja teenuseosutajale tavaliselt kõrgemat hinda.
Iga juhtumi põhjalik hindamine
Eestis hüvitatakse kahju üksnes siis, kui see oleks olnud välditav: tervishoiutöötaja või -asutus on midagi valesti teinud. Näiteks määratud või teostatud vale ravi, ebaõige diagnoos või patsiendi nõusoleku puudulik dokumenteerimine vms. See ei tähenda, et vaidlusi on automaatselt rohkem, kuid iga juhtumi puhul tuleb hinnata ja tõendada, kas teenuseosutaja eksis ning kas kahju oleks olnud välditav. See muudab iga nõude lahendamise detailsemaks ja aeganõudvamaks.
Teisalt tuleb rõhutada, et iga juhtumi põhjalik hindamine on patsiendi huvides. See aitab tagada süsteemi usaldusväärsust ja tõhustab vigadest õppimist, luues turvalisema ja läbipaistvama ravikeskkonna.
Andmepuudus = kindlustusandjale suur risk
Kindlustus põhineb andmetel: kui tihti kahjud juhtuvad, kui suured need on ja kui kalliks nende käsitlemine läheb. Kuna patsiendikindlustus on Eestis uus, siis usaldusväärne statistika alles kujuneb.
Piisava andmestikuta ei saa riske õiglaselt hinnastada. See teeb rahvusvahelise edasikindlustuse (riskide jagamise) praegu väga keeruliseks – välispartnerid tahavad näha kindlat kahjuajalugu enne, kui nad on valmis riski võtma.
Väike turg, kuid suur halduskulu
Arovaldi sõnul on lisaks õiguslikele ja tehnilistele väljakutsetele probleem ka majanduslik, sest Eesti patsiendikindlustuse turg on väike ja koosneb peamiselt perearstidest, hambaarstidest ja väikestest kliinikutest. Poliise on küll palju, kuid kindlustussummad on madalad ja iga lepingu haldamine on proportsionaalselt kallis. Kui kindlustusandja peab sõlmima ja haldama sadu väiksemaid lepinguid, kuid rahalist mahtu napib, ei ole see äriliselt jätkusuutlik.
Maakler aitab süsteemis orienteeruda
Kuigi patsiendikindlustuse süsteem on alles kujunemas ning sellel on mitmeid takistusi, ei tähenda see, et teenuseosutaja peaks keerulises süsteemis üksi orienteeruma.
„Maakler esindab alati klienti, mitte kindlustusandjat,“ rõhutab Diore Arovald. „Meie ülesanne on selgitada tingimusi, hoida silma peal seadusemuudatustel, aidata hinnata individuaalseid riske ja vajadusel tuua sisse täiendavaid kindlustuslahendusi.“
Maakler esindab alati klienti, mitte kindlustusandjat.
Oluline on rõhutada, et maakleri kaudu sõlmitud leping kliendile lisakulusid kaasa ei too, kuid lisandub terve rida väärtusi: tugi küsimuste ja kahjujuhtumite korral, abi kindlustustingimuste tõlgendamisel, turu- ja tooteinfo pidev jälgimine.
