Viimasel neljal aastal on kõige rohkem hüvitisi makstud välja küll märtsis ehk selles kuus on toimunud kõige rohkem liiklusõnnetusi, ent tuleb arvestada, et see statistika hõlmab ka kõiki parklakõkse. Politseis registreeritud ehk siis raskemad õnnetused jäävad hoopis mai, juuni ja juuli arvele. Kui jätta kõrvale ilmselged põhjused, nagu alkoholijoobes juhtimine, siis mis tegurid veel võivad õnnetusi põhjustada? Selgitusi jagab liikluspsühholoog Inna Gorislavskaja.
Suvine pärastlõuna on liikluses kõige ohtlikum aeg
“Mitte ainult meie statistika, vaid ka erinevad uuringud kinnitavad, et tõepoolest see nii ongi ja õnnetused juhtuvad kõige rohkem muuseas pealelõunasel ajal. Inimesel on mõtted mujal ja organism samuti puhkerežiimis,” kinnitab liikluspsühholoog Inna Gorislavskaja Autogeeniusele antud kommentaaris.
Peamise põhjusena toob ta välja, et suvisel ajal reisitakse palju, läbitakse rohkem kilomeetreid ning seda väga palju juhi jaoks võõrastes kohtades. Need ei ole tüüpilised rutiinsed sõidud marsruudil kodu – töö – kodu, kus paljud liiguvad juba n-ö autopiloodi peal. Reisil on kõik uus ning iga ristmik, tee ja üldine liiklusolukord esmakordne.
„Teine põhjus on ka üldine suvine aktiivsus, kui rooli lähevad ka need, kes end seal mingil põhjusel väga kindlalt ei tunne ja näiteks talvel sõitmist üldse väldivad. Lisaks on kaua valge, inimestel rohkem energiat, sõidetakse ka niisama ja see tähendab, et teedel on palju rohkem autosid.”
