Süsteemi käivitudes oli tervishoiuteenuse osutajate peamine küsimus, kuidas uut kohustust üldse täita. Nüüd, kui leping on enamikul juba sõlmitud, nihkub fookus sisulisemaks: millist kaitset leping tegelikult pakub ning mida see patsiendile kahju korral tähendab.
Terviseameti andmetel on patsiendikindlustuse süsteemis tänaseks 1567 kindlustusvõtjat, kellest 4 ei ole kindlustuslepingut sõlminud või seda õigeaegselt pikendanud. Teisel tegevusaastal lisandus turule veel üks kindlustuspakkuja, mille lahendus põhineb senisest erineval ülesehitusel. Seetõttu ei ole lepingu uuendamisel enam küsimus üksnes kohustusliku kindlustuse olemasolus, vaid järjest enam ka selles, kuidas konkreetne kaitse tegelikult toimib.
Tänase tervishoiuteenusega seotud kahju võib ilmneda alles aastate pärast
Mullu kogusid patsiendikindlustust pakkuvad kindlustusandjad ligikaudu 8 miljonit eurot kindlustuspreemiaid. Terviseameti andmetel oli 2026. aasta 1. märtsi seisuga patsientidele hüvitistena välja makstud 376 285 eurot. Võrdluseks oli patsiendikindlustuse esimesel tegevusaastal väljamaksete summa ligi 200 000 eurot. Esmapilgul võib tekkida küsimus: kui kindlustuspreemiaid kogutakse miljoneid, miks moodustavad senised väljamaksed sellest suhteliselt väikese osa?
Vastus peitub vastutuskindlustuse olemuses. Tervishoiuteenuse osutamisega seotud kahjud võivad olla pika sabaga ehk kahju või selle tagajärjed ei pruugi ilmneda teenuse osutamise ajal ega isegi samal aastal. Mõni tagajärg võib avalduda hiljem ning kahju tegelik ulatus selguda alles aja möödudes.
Ka pärast kahju avastamist võivad nõude esitamine, asjaolude tõendamine, ekspertiis, kahju hindamine ja võimalik vaidlus võtta aega. Seetõttu ei saa ühe aasta jooksul kogutud kindlustuspreemiaid võrrelda ainult sama aasta väljamaksetega. Osa tänaste lepingutega seotud nõuetest võib jõuda lahenduseni alles aastate pärast ning esimeste aastate väljamaksed ei näita veel seda, milliseks kujuneb süsteemi tegelik kahjukulu pikema perioodi jooksul. Praeguseks on väljamakseid tehtud ligi miljoni euro eest ning koos eraldistega ulatub see summa juba ligi 3,4 miljonini. Seega on väljamaksed poole aastaga peaaegu kolmekordistunud.
Kui kaua on patsiendil õigus nõuet esitada?
Seadus annab patsiendile nõude esitamiseks kaks ajapiiri, mis kehtivad koos. Esimene: patsiendil (või muul õigustatud isikul) on nõude esitamiseks aega kolm aastat alates hetkest, mil ta sai teada nii tervishoiuteenuse osutaja kohustuse rikkumisest kui ka sellest tekkinud kahjust. Teine, laiem piir: nõudeõigus aegub üldjuhul hiljemalt kümne aasta möödumisel kindlustusjuhtumi toimumisest ja seda isegi juhul, kui kahju ilmneb või sellest saadakse teada alles hiljem.
Pika ajahorisondi vajadust kinnitab ka Terviseameti avaldatud kahjustatistika. Varasemas ekspertkomisjoni süsteemis menetleti 2020. aastal 204 juhtumit, millest 51-l tuvastati vajakajäämine; 2024. aastaks oli menetletud juhtumite arv 197, millest 43-l (sh 25 ravi- või diagnostikaviga) tuvastati vajakajäämine. 2025. aastal esitati kindlustusandjale juba 469 kaebust, millest 134 kvalifitseerus kindlustusjuhtumiks ja 31 oli veel menetluses. Nii kaebuste kui kindlustusjuhtumite arv on seega selges kasvutrendis, mis muudab ka kindlustuskaitse täpse ajalise ülesehituse üha olulisemaks.
Terviseameti tervishoiuteenuste teenusejuhi Kairi Ruhno sõnul on oluline, et kõigil tervishoiuteenuse osutajatel oleks kehtiv vastutuskindlustus. Tänaseks on sisuliselt kõik teenust osutavad raviasutused kindlustuslepingu sõlminud, kuid uue kindlustusperioodi eel tasub üle vaadata, kas kindlustuskaitse hõlmab kõiki pakutavaid tervishoiuteenuseid.
Tänaseks on sisuliselt kõik teenust osutavad raviasutused kindlustuslepingu sõlminud, kuid uue kindlustusperioodi eel tasub üle vaadata, kas kindlustuskaitse hõlmab kõiki pakutavaid tervishoiuteenuseid. Kairi Ruhno, Terviseamet
“Samuti on oluline veenduda, et valitud kindlustus kaitseks nii raviasutust kui ka patsienti, ning teha selgeks, kuidas toimib kaitse siis, kui patsiendi tervisekahju avaldub alles aastate pärast,” lisab Ruhno.
“Lisaks tuletame tervishoiuteenuse osutajatele meelde kohustust koostada patsiendiohutusjuhtumitest teavitamise hea tava. Läbipaistev ja patsiendikeskne ravikultuur tähendab muu hulgas seda, et patsienti teavitatakse ka olukordadest, kus võib tegemist olla kindlustusjuhtumiga,“ ütleb Terviseameti tervishoiuteenuste teenusejuht Kairi Ruhno.
Laiema pildi annab Terviseameti pidevalt uuenev patsiendikindlustuse statistika: alates andmete kogumise algusest on kokku esitatud 1036 kahjunõuet, millest kindlustusjuhtumiks on tunnistatud ligikaudu viiendik. Ülejäänud nõuete puhul kindlustusjuhtumi tunnused kas puudusid või on nõue veel menetluses. Täpsema ja pidevalt uueneva ülevaate leiab Terviseameti patsiendikindlustuse statistika lehelt.
Mida tähendab „pikk kahjusaba“ lepingu uuendamisel?
„Oluline on, et kindlustuskaitse ajaline ülesehitus ei ole kõigi lahenduste puhul sama – ühe puhul võib määrav olla juhtumi toimumise aeg, teise puhul nõude esitamise aeg,“ rõhutab IIZI tootearendusjuht Liisi Murde-Parvelt.
Patsiendikindlustuse eesmärk ei ole ainult tervishoiuteenuse osutaja riski maandamine. Süsteemi keskmes on patsient, kellel peab tervisekahju tekkimisel olema toimiv võimalus hüvitist taotleda ka juhul, kui kahju tagajärjed ilmnevad alles hiljem.
Patsiendi nõudeõiguse raam tuleneb seadusest. Kindlustuslahendused võivad aga erineda selles, kuidas kaitse on ajaliselt üles ehitatud ja kuidas on korraldatud hiljem esitatavate nõuete katmine.
Teenuseosutaja jaoks tähendab see, et lepingu uuendamisel tasub lisaks seadusest tulenevatele nõuetele mõista, kuidas kindlustuskaitse toimib juhul, kui tervishoiuteenuse osutamisega seotud kahju ilmneb või nõue esitatakse alles aastate pärast.
