Droonide poolt häiritud lennuliiklus: kas ja kuidas reisikindlustus aitab?

Viimastel kuudel on Euroopa lennujaamades sagenenud juhtumid, kus droonid või teised tuvastamata lendavad objektid on häirinud lennuliiklust. Kuigi droonid on saanud meie igapäevaelu loomulikuks osaks, kujutavad need vales kohas või pahatahtlikes kätes tõsist ohtu lennuturvalisusele.

Paariminutiline drooni või muu lendava objekti eksimine lennuvälja lähedusse võib tähendada tundidepikkust viivitust tuhandetele reisijatele. Samuti toob see kaasa lisakulusid, mistõttu tasub kõnealuse riskiga arvestada ka reisikindlustust soetades.

Miks probleeme aina rohkem tekib?

Alates septembrist on registreeritud mitmeid lennuliikluse häireid, mida on põhjustanud nii droonid kui ka õhupallid. Sarnaseid intsidente on esinenud Leedu, Saksamaa ja Belgia lennujaamades. Üks intensiivsemaid päevi oli 28. november, mil põhjustasid üksikud drooniintsidendid koos muude teguritega kokku 584 lennuhäiret üle Euroopa tuues kaasa tühistamisi, hilinemisi ja täiendavaid julgeolekukontrolle.

Lennuhäired on sagenenud eelkõige Euroopa äreva julgeolekuolukorra, hübriidsõja võtete kasutamise ning droonide laialdase leviku tõttu. Lennujaamad reageerivad igale õhus nähtud objektile kiirelt ja ettevaatlikult, mis tähendab, et häireid on rohkem kui kunagi varem.

Mida tähendab droonide tekitatud viivitus reisijale?

Lennujuhtimiskeskus otsustab, kas lendav objekt, olgu see droon või õhupall, ohustab lennuliiklust, Seejuures ei pea ohtu kujutav objekt olema isegi lennujaama läheduses, vaid oluliselt kaugemal.

Kui lend hilineb või jääb ära, sest lennujaama õhuruum suletakse drooni tõttu, on tagajärjed reisijale üsna kurnavad. Tuleb leida alternatiivsed lennud, tekivad lisakulud majutusele, transpordile ja toidule ning puhkuse- või tööplaanid saavad rikutud.

Droonidest tingitud lennuhäired kvalifitseeruvad tavaliselt lennufirma kontrolli alt väljas olevateks sündmusteks, mis tähendab, et lennuettevõtjal ei pruugi olla kohustust hüvitada kõiki kaasnevaid kulusid ja reisijat aitab vaid reisikindlustus.

Kuidas reisikindlustus aitab?

IIZI reisikindlustuse tootejuht Pille Plees rõhutab, et kindlustusseltsidel on reisitõrke juhtumite korral erinev lähenemine. “Mitte kõik kindlustusseltsid ei hüvita drooniohu tõttu lennujaamade töökatkestustest tekkinud reisitõrkeid,” ütleb Plees, et selliste juhtumite tarvis peab valima kindlustuse juurde eraldi reisitõrke lisakaitse, mis aitab muuhulgas ka loodusõnnetuste ja streikide korral. Pleesi sõnul pole aga paljud kliendid reisitõrke lisakaitsest teadlikud, mistõttu ei osata sellist kaitset ise juurde küsida.

Mitte kõik kindlustusseltsid ei hüvita drooniohu tõttu lennujaamade töökatkestustest tekkinud reisitõrkeid.

 

“Seepärast on mõistlik reisikindlustuse valikul lähtuda IIZI soovitusest ning valida Tugev pakett, mis katab mõlemad – nii reisitõrkest tingitud lisakulud, kui ka ärajäänud teenused nagu kontserdipiletid, spordisündmuse või rendiauto,” lisab tootejuht, et sel juhul on kaetud ka muud vältimatud kulud nagu söök ja jook, kui välisriigis peab lendu üle 4h ootama.

Paarkümmend kahjuteadet

Pleesi sõnul on viimastel kuudel drooniohu tõttu laekunud reisikindlustuse kahjuteateid umbes kakskümmend. “Üks selline näide on Münchenist, kus drooniohu tõttu peatati lennujaama töö, mille tagajärjel jäi ära jätkulend, mis lükati järgmiseks päevaks. Kindlustus hüvitas reisiseltskonnale majutuse ja transpordi lennujaamast majutuskohta ja tagasi, uued lennupiletid sihtkohta ning sihtkohas kasutamata jäänud ühe päeva majutuskulud. Lisaks söögi ja joogikulud 75€/inimene, kuna uut lendu tuli oodata üle 4 tunni,” räägib Plees.

Lennundus on selgelt muutunud ning ärevatel aegadel, mil kasvavad riskid lennuliikluse häireteks, streikideks ja loodusõnnetusteks, on reisikindlustuse sõlmimine tungivalt soovitatav. Kuna kindlustus on keeruline ja olulised asjad võivad märkamata jääda, siis tasub nõu pidada kindlustusmaakleriga. Nii väldid ootamatuid lisakulusid, mis võivad reisimisrõõmu pikaks ajaks ära rikkuda.