Patsiendikindlustuse turule lisandunud konkurents on andnud hambaraviasutustele rohkem valikuvõimalusi. IIZI võrreldud pakkumistes erines ühe väikese hambaravipraksise kolme aasta hinnanguline kindlustuse kogukulu kahe kindlustusandja vahel enam kui 50%. Eesti Hambaarstide Liidu (EHL) tegevjuhi Helen Langi sõnul tekitas uue kindlustuspakkuja turule tulek alguses küsimusi kindlustusandjate usaldusväärsuse ja lepingutingimuste kohta. Samal ajal on patsiendikindlustuse rakendamise esimesed aastad näidanud, kui olulised on korrektne dokumenteerimine ja patsiendisuhtlus.
Hambaraviga seotud nõuded moodustavad umbes 15% kõigist nõuetest
Terviseameti andmetel on 2026. aasta oktoobri keskpaiga seisuga, alates 2024. aasta novembrist, kõigil erialadel kokku esitatud 1123 kahjunõuet. Neist 166 ehk umbes 15% on esitatud hambaravi erialadel (restauratiivne ehk tavapärane hambaravi, ortodontia ning suu-, näo- ja lõualuukirurgia).
Menetletud 133 hambaravi nõudest on 37 ehk umbes 28% tunnistatud kindlustusjuhtumiks, kõigil erialadel kokku on see osakaal 26%. Hüvitisi on hambaravis makstud kokku ligi 35 600 eurot ja suurim üksikhüvitis restauratiivses hambaravis on olnud ligi 10 800 eurot.
Konkurents tõi hambaraviasutustele rohkem valikuvõimalusi
Kui patsiendikindlustus 2024. aasta novembris kohustuslikuks muutus, olid tervishoiuteenuse osutajate valikuvõimalused piiratud. Nüüd on turule lisandunud Lloyd’si kindlustusturul põhinev alternatiiv ning ka PZU on oma pakkumiste valikut laiendanud. Raviasutustel on võimalik võrrelda kahe kindlustusandja kolme erineva ülesehitusega kindlustuslahendust
Konkurentsi mõju on näha ka pakkumiste erinevustes. IIZI võrreldud pakkumistes erines ühe väikese hambaravipraksise kolme aasta hinnanguline kindlustuse kogukulu kahe kindlustusandja vahel enam kui 50%. Võrdluses arvestati lisaks aastastele kindlustusmaksetele ka tegevuse lõpetamisel lisanduva nõuetest teatamise perioodi maksega, eeldusel et kindlustusmaksed kolme aasta jooksul ei muutu.
Tegemist on ühe hambaravipraksise näitega, mitte kõigi hambaraviasutuste pakkumiste keskmisega. Võrreldud lahendustel olid sama kindlustussumma ja omavastutus, kuid need erinesid kindlustuskaitse ülesehituse poolest. Märkimisväärseid hinnavahesid on IIZI täheldanud ka teiste tervishoiuvaldkondade pakkumistes.
„Suure hinnavahe korral tuleb välja selgitada, millest see tuleneb. Kas kindlustusandjad hindavad riski erinevalt või on erinevused ka kindlustuskaitse ülesehituses? Eriti oluline on kontrollida, mis saab varasemate ravijuhtumitega kindlustusandja vahetamisel või lepingu lõppemisel. Seetõttu soovitame enne kindlustuse pikendamist küsida ka alternatiivne pakkumine,” selgitab IIZI patsiendikindlustuse ekspert Liisi Murde-Parvelt.
Hambaarstid küsivad usaldusväärsuse ja lepingutingimuste kohta
Helen Langi sõnul tekib enamik küsimusi siis, kui uus kindlustusperiood lähenema hakkab.
„Valdavalt küsiti uue tulija Lloyd’si usaldusväärsuse kohta – kas on ikka turvaline nendega lepingut sõlmida? Mida tähendab pikendatud perioodi lisatasu ja millal seda maksta tuleb?” kirjeldab Lang. Tema sõnul vajas selgitamist ka nõude- ja juhtumipõhise lepinguliigi vahe ning mõned korrad uuriti, milline omavastutuse määr oleks optimaalne.
Lloyd’s on üle 300-aastase ajalooga rahvusvaheline kindlustusturg, mille kaudu kindlustatakse riske üle maailma, sealhulgas tervishoiuteenuse osutajate vastutust. Lloyd’sil on mitmetasandiline finantstagatiste süsteem, sealhulgas ühine keskfond.
Eesti õigus ei näe ette üht kindlat patsiendikindlustuse lepingumudelit. Nii nõudepõhine kui ka juhtumipõhine lahendus on lubatud, kui konkreetne leping tagab nõutud kindlustuskaitse. Pakkumise hindamisel tuleb arvestada nii riski kandva kindlustusandja kui ka lepingutingimustega.
Soraineni vandeadvokaat ja kindlustusvaldkonna juht Marcus Niin rõhutab, et juhtumipõhise ja nõudepõhise kindlustuse puhul tuleb lähtuda konkreetsetest lepingutingimustest, sest lepingu nimetus ei pruugi anda selle sisust täpset pilti „Klassikalises mõttes peab juhtumipõhise lepingu puhul kahju olema tekkinud kindlustusperioodi sees. Nõudepõhise lepingu puhul peab nõue esitatud olema kindlustusperioodi sees, kuid kahju võis tekkida ka varem. Siis on oluline, et nõuete teatamise periood oleks piisavalt pikk, et katta minevikus toimunud juhtumid,” selgitab Niin.
Kuna patsient võib nõude põhimõtteliselt esitada kuni kümne aasta jooksul kahju tekkimisest, tuleb kindlustusandja vahetamisel või tegevuse lõpetamisel kontrollida, kas varasema tegevusega seotud nõuded jäävad kaetuks. „Nõudepõhise lepingu puhul tuleb tähelepanu pöörata pikendatud teatamisperioodile. Selle pikkus, rakendumine ja võimalik lisatasu sõltuvad konkreetsest lepingust. Seetõttu tuleb juba kindlustuse valimisel tähelepanu pöörata kas ja millistel tingimustel kaitse varasemate juhtumite osas lepingu lõppemisel jätkub,” selgitab Murde-Parvelt.
Dokumenteerimine ja patsiendisuhtlus
Helen Langi sõnul on kindlustussüsteemi rakendumine ilmselt kinnistanud tõe, et kui ravijuhtum pole korralikult dokumenteeritud, on palju keerulisem, et mitte öelda võimatu, tõendada, mida tehti ja kuidas ravi kulges.
Tema sõnul on olnud mitmeid juhtumeid, kus patsiendi kaebus on tagasi lükatud, sest korrektne dokumenteerimine võimaldas raviviga välistada.
„Patsiendisuhtlus on iga ravisuhte alustala ja ilmselt üks suuremaid väljakutseid arstitöös, kuna reeglina on teavet palju, see võib olla spetsiifiline, kuid informeerida tuleb kõiki patsiente vastavalt nende arusaamisvõimele,” ütleb Lang.
Kui Sotsiaalministeeriumi juures tegutses tervishoiuteenuste hindamise ekspertkomisjon, oli tema sõnul lõviosa kaebuste põhjus kommunikatsioonis. Langi hinnangul on suhtlusprobleemid tõenäoliselt olulised ka praegu, kuid varasematele vaidlustele on lisandunud rahaline mõõde.
Kas väike hambaravikliinik peaks olema kindlustatud nagu suurhaigla?
Helen Langi hinnangul võiks patsiendikindlustus senisest paremini arvestada tervishoiuteenuse osutajate erinevaid riske. „Kindlasti peaks iga tervishoiuteenuse osutaja saama valida kindlustussumma vastavalt tema osutatavate teenuste riskiastmele. Väike hambakliinik ei peaks kindlustama end samades piirmäärades kui linnas tegutsev suurhaigla,” leiab Lang.
Kohustuslikud minimaalsed kindlustussummad on kehtestatud seaduses, mistõttu eeldaks nende muutmine riigi poolseid õiguslikke samme. Lang rõhutab samas, et patsiendi õigus hüvitisele peab säilima.
Enne pikendamist küsi ka alternatiivne pakkumine
Isegi kui hambaraviasutusel on senise kindlustusandja pikendamispakkumine olemas, tasub enne otsust küsida võrdluseks ka alternatiivne pakkumine. Nagu ühe väikese hambaravipraksise näide kinnitab, võib hinnavahe olla märkimisväärne. Samas tuleb hinnata ka kindlustuskaitse tingimusi ja võimalikke lisakulusid lepingu lõppemisel.
IIZI vahendusel saab ühe avaldusega küsida PZU ja Lloyd’si kindlustuslahendusi ning võrrelda nende hindu ja tingimusi.
