Ettevõte lõpetab tegevuse. Mida peaks tegema, et nõuete korral kaitstud olla?
Seaduse järgi võib patsient esitada nõudeid põhimõtteliselt kuni kümne aasta jooksul alates kahju tekkimisest. See tähendab, et nõue võib tulla ka siis, kui teenuseosutaja on tegevuse juba lõpetanud. Marcus Niin soovitab enne tegevuse lõpetamist esimese asjana üle vaadata oma kindlustusleping ja veenduda, kas tulevikus tekkida võivad nõuded on kaetud. Selles aitavad nii kindlustusmaakler kui ka advokaat.
Kas juhtumi- ja nõudepõhise lepinguga saab kaitsta nii patsienti kui ka teenuseosutajat?
Nimetused “juhtumipõhine” ja “nõudepõhine” võivad anda lepingu sisust ebatäpse pildi, seepärast tuleb alati vaadata lepingut ennast. Klassikalises mõttes peab juhtumipõhise lepingu puhul kahju olema tekkinud kindlustusperioodi sees. Nõudepõhise lepingu puhul peab nõue esitatud olema kindlustusperioodi sees, kuid kahju võis tekkida ka varem. Siis on oluline, et nõuete teatamise periood oleks piisavalt pikk, et katta minevikus toimunud juhtumid.
Kas patsient võib saada hüvitise, kuid teenuseosutaja peab osa kuludest ise kandma?
Jah. Esiteks jääb teenuseosutaja kanda omavastutus, mis on lepingus kokku lepitud. Teiseks näeb seadus ette ka juhtumeid, kus kindlustusandja võib teenuseosutaja vastu tagasinõude esitada. Näiteks siis, kui kahju on tekkinud alkoholi või narkootiliste ainete mõjul, kindlustusmakse on tasumata, kindlustusandjale ei teatatud enne lepingu sõlmimist olulistest asjaoludest või risk on lepingu kehtimise ajal suurenenud.
Kindlustuskaitse sõltub lepingu täpsest sisust, mitte selle nimetusest. Enne pikendamist või tegevuse lõpetamist tasub vaadata, kuidas leping käsitleb varasemast tegevusest tulevaid nõudeid, kui pikk on nõuete teatamise periood, mis on omavastutus ja millistel juhtudel võib kindlustusandja teilt tagasi nõuda.
