Talv toob igal aastal kaasa arutelu jääteede üle, kuid tänavune hooaeg on olnud eriti muutlik. Transpordiamet teatas esialgu, et ametlikke jääteid ei avata, kuid olukord pöördus – taasavati Hiiumaa–Saaremaa vaheline jäätee, mille trassi tuli jääolude tõttu veidi muuta. 15. veebruaril avati ka jäätee Vormsile. Samas on Hiiumaa–Saaremaa jäätee tulnud pragude tõttu ka sulgeda, mis näitab selgelt, kui kiiresti võivad jääolud muutuda.
Selline dünaamika paneb paljusid küsima: kui jääle sõita, kas kindlustus kehtib samamoodi nagu tavateel? Ja mis juhtub siis, kui sõidetakse mitteametlikul jääteel?
Mitteametlik jäätee on juhi enda risk
IIZI sõidukikindlustuse tootearendusjuhi Kristiina Ritsoni sõnul on mitteametlikul jääteel sõitmine juhi enda risk. „Ametlikult avamata jääteel sõitmine on kindlustuse vaates keeruline olukord. Küsimus pole ainult jää paksuses, vaid ka selles, et mitteametlikel jääteedel puudub kontroll, liikluskorraldus ja ohutusgarantii. Kuigi jääteel sõitmine võib tunduda kiire ja mugava lahendusena, pole jääolusid tänavu ametlikult mõõdetud ega kontrollitud,“ ütles Ritson.
Tema sõnul ei saa sellisel juhul ka kaskokaitset automaatselt eeldada. „Kui inimene otsustab minna sõitma mitteametlikule jääteele, tuleb arvestada, et tegemist on juhi enda vastutusel tehtava riskikäitumisega. Sellisel juhul võib kindlustusandjal olla alus kahju hüvitamisest keelduda või seda piirata,“ lisas ta. See tähendab, et kui auto vajub läbi jää, saab kahjustada või tekib muu kahju olukorras, kus ametlikku jääteed ei ole, ei pruugi kindlustus seda hüvitada.
Kas ametlikul jääteel kehtivad liiklus- ja kaskokindlustus?
Kui jäätee on riigi poolt ametlikult avatud, on olukord kindlustuse mõttes teistsugune. „Ametliku jäätee puhul on olukord teine – kuna riik on selle ohutuse kinnitanud, kehtivad seal kindlustused samadel alustel nagu maismaateedel, sealhulgas ka kaskokindlustus. Siiski ei tohi unustada, et jääteel liiklemisel tuleb rangelt järgida seal kehtestatud reegleid,“ rõhutas Ritson.
Ametlik jäätee tähendab mõõdetud jääpaksust, kehtestatud kiiruspiiranguid ja liikluskorraldust. Just nende reeglite eiramine võib aga ka ametlikul teel kindlustuskaitset mõjutada.
Liiklusjärelevalvekeskuse soovitused: jää nõuab teistsugust liikluskäitumist
Liiklusjärelevalvekeskus tuletab meelde, et jääteel liiklemine ei ole sama mis asfaltteel sõitmine. Kiiruspiirangud on jääl kehtestatud põhjusega – liikuv sõiduk tekitab jää all laineid ning teatud kiirustel võib tekkida resonants, mis nõrgestab jääd. Seetõttu tuleb sõita täpselt lubatud vahemikus ning hoida piisavat pikivahet, et vältida jääle koormuse kuhjumist.
Peatuda tohib vaid hädavajadusel. Samuti tuleb arvestada, et jääolud võivad muutuda kiiresti – tuul ja veetaseme kõikumine mõjutavad jää kandevõimet.
Oluline on ka nähtavus: jääteel tohib sõita ainult valgel ajal ning piisava nähtavuse korral. Pimedus, udu ja suunataju kadumine on jääl reaalsed riskid. Avar lumiväli võib tekitada petliku turvatunde, kuid orientiiri kaotamine võib muuta olukorra ohtlikuks minutitega.
