Löökaugud on igakevadine mure. Transpordiameti hinnangul on teekatete lagunemise kõige keerulisem periood märtsi lõpp ja aprilli algus, mil löökaugud tekivad kiiresti ning hooldusettevõtted ei jõua alati neile sama tempoga reageerida.
Teekatte lagunemist põhjustab eelkõige külma ja sula vaheldumine. Niiskus tungib asfaldi pragudesse, külmub ja paisub, lõhkudes teekatet seestpoolt. Olukorda süvendavad talvised kloriidid ja suur liikluskoormus. Autojuhtidele tähendab see sageli ootamatuid remondikulusid, mis võivad ulatuda sadadest eurodest mitme tuhandeni.
„Sageli arvatakse ekslikult, et liikluskindlustus katab ka löökaugust tekkinud kahju. Tegelikult hüvitab liikluskindlustus ainult kahjud, mida tekitatakse teistele osapooltele, mitte auto enda kahjustusi,“ selgitab IIZI kaskokindlustuse tootejuht Kristiina Ritson.
Sageli arvatakse ekslikult, et liikluskindlustus katab ka löökaugust tekkinud kahju. Tegelikult hüvitab liikluskindlustus ainult kahjud, mida tekitatakse teistele osapooltele, mitte auto enda kahjustusi.
Tema sõnul on ainus kindel viis selliste kulude katmiseks kaskokindlustus. “Kaskokindlustuse abil on võimalik katta löökaukudest põhjustatud velgede, rehvide, veermiku ja isegi keredetailide kahjustusi “ ütleb Ritson.
Kahjud ulatuvad rehvist kuni vedrustuseni
Hiteh keretööde osakonna juht Joosep Lind ütleb, et töökotta pöördutakse kõige sagedamini rehvide ja velgede kahjustuste tõttu. „Halvimal juhul muutub auto pärast löökaugust läbi sõitmist sõidukõlbmatuks, tihti rehvi purunemise tagajärjel,“ kirjeldab Lind. Lisaks esineb sageli olukordi, kus auto rool jääb pärast lööki viltu. „Paremal juhul piisab velje ja rehvi kontrollist ning sildade geomeetria reguleerimisest, kuid halvemal juhul võivad veermikus erinevad detailid vajada vahetust,“ lisab ta.
Ka kahjude maksumus varieerub suuresti. Linnu sõnul võib õnneliku õnnetuse korral piirduda kahju veermiku kontrolli ja sildade reguleerimisega, jäädes umbes 100–150 euro juurde. Samas võivad keerukamate sõidukite puhul kulud kiiresti kasvada. „Kui lihtsama jaapani auto esiamordi saab 150–300 euroga, siis keerukama õhkvedrustusega saksa markide puhul võib ainuüksi amortisaatori hind ületada 2000 eurot,“ märgib Lind.
Koos rehvide, velgede ja muude veermiku detailidega võib löökaugust põhjustatud kahju ulatuda mitme tuhande euroni, eriti luksuslikumate sõidukite puhul.
Kahju ei pruugi kohe välja paista
Lisaprobleemina toob Lind välja, et kõik löökaugust tekkinud kahjustused ei ilmne kohe. „Tihti avastatakse probleem alles rehvivahetuse käigus, kui rehvid on ebaühtlaselt kulunud. See viitab sildade geomeetria paigast nihkumisele, mis võib olla otseselt seotud varasema löökauguga,“ selgitab ta. Seetõttu soovitatakse pärast tugevamat lööki lasta auto kindlasti üle kontrollida ka siis, kui esmapilgul tundub kõik korras.
Hüvitise saamiseks tuleb õigesti tegutseda
Kui kaskokindlustust ei ole, saab kahjunõude esitada teeomanikule – tavaliselt kohalikule omavalitsusele või Transpordiametile. Edukaks hüvitamiseks tuleb aga juhtum korrektselt fikseerida. „Oluline on pärast löökaugust läbi sõitmist võimalusel kohe peatuda, pildistada nii kahjustused kui ka löökauk ning fikseerida juhtum politseis. Mida täpsem on dokumentatsioon, seda suurem on võimalus kahju hüvitamiseks,“ soovitab Ritson. Samas ei ole hüvitamine alati garanteeritud – näiteks juhul, kui löökauk oli tähistatud või kui juht rikkus liikluseeskirju.
Autojuhtidel tasub kevadel olla eriti tähelepanelik, vähendada kiirust ning jälgida teeolusid, sest löökaugud võivad tekkida väga kiiresti. Praktikas tähendab see, et ühel päeval korras olnud teelõik võib järgmisel päeval olla juba ohtlikult lagunenud – ja arve selle eest võib tulla ootamatult suur.
