Euroopa Kaubavedude Turvalisuse Assotsiatsioon (TAPA) teatas, et möödunud aastal ulatus Euroopas varastatud kaupade väärtus 8,2 miljardi euroni ning organisatsiooni liikmetelt saadud andmete põhjal registreeriti Euroopas, Lähis-Idas ja Aafrikas (nn EMEA regioon) keskmiselt 140 kaubavargust päevas.
80% nendest kuritegudest olid suunatud veokite ja haagiste vastu. Assotsiatsioon rõhutab, et lisaks kaubale tuleb üha rohkem tähelepanu pöörata ka juhtide isiklikule turvalisusele, kuna röövimiste käigus võivad ka juhid muutuda kurjategijate sihtmärkideks.
“Juhtide turvalisus peab olema tarneahela kõigi osapoolte prioriteet, sest kurjategijad tunnetavad veokite ja juhtide haavatavust maanteedel ja puhkealadel,” seisab TAPA aruandes.
Varguste hulk taas kasvutrendis
2025. aasta algas uue kuritegevuse tõusuga: jaanuaris ulatusid TAPA liikmete kahjud EMEA regioonis 37,2 miljoni euroni, mis on 22,8% suurem kui 2024. aasta jaanuaris registreeritud tase. Võrdluseks: möödunud aasta novembris registreeriti rekordiline kuu varastatud vara väärtuses 40 miljonit eurot.
TAPA andmetel moodustavad pettusega sooritatud kuriteod Euroopas vaid 2% registreeritud kaubavargustest, kuid nende mõju võib olla tohutu. Näiteks novembris varastas petuskeemi kasutanud juht Schipholi lennujaamast Amsterdamis üle 1,5 miljoni euro väärtuses mobiiltelefone.
Veelgi suurem vargus registreeriti 29. jaanuaril Saksamaal, kus petuskeemi abil varastati 5,5 miljoni euro väärtuses tubakatooteid.
TAPA jaanuarikuu vargusjuhtumite nimekiri on täis mitmekesiseid juhtumeid:
- Kümnete tonnide väärtuses vasekauba vargused mitmes Euroopa riigis,
- 3 miljoni euro väärtuses ravimite vargus Itaalias,
- 400 varastatud autokummi Saksamaal, kahjusumma 270 000 eurot,
- 1 miljoni euro väärtuses katalüsaatorite vargus Baieris veokist, mis oli pargitud valvega parkimisplatsile,
- Suurbritannias avastatud varastatud golfikeppide partii väärtusega 591 000 eurot.
- Kurjategijad sihivad puhkepausi pidavaid juhte
ERGO Leedu erioperatsioonide osakonna juht Miglė Rudinskė kinnitas Äripäeva Leedu sõsarväljaandele Verlso Žinios, et ka nende andmed toetavad suundumust, et vargused jäävad logistikasektori üheks suurimaks riskiks.
“Viimase viie aasta jooksul (2019–2023) on kaubavarguste arv ja kahjud pidevalt kasvanud. 2023. aastal saavutati rekord: varguste arv kasvas 40% ja kahjude väärtus suurenes pea 2,5 korda,” ütles Rudinske.
Kindlustusspetsialisti sõnul on kõige levinumad vargused need, mis toimuvad siis, kui juht peatub puhkepausiks. “Seetõttu on väga oluline ette planeerida peatuskohad, mis oleksid kas valvatud või vähemalt videovalvega, hästi valgustatud ja aiaga piiratud. Sellistes kohtades on varguste hulk väiksem,” rõhutas Rudinskė.
Kõige enam vargusi toimub Saksamaal, Prantsusmaal, Madalmaades ja Skandinaavias, kus tegutsevad paljud Balti riikide veofirmad.
Kaubaveokite vargused kasvavad samuti
Veebruaris teatas Leedu kindlustusfirma Lietuvos Draudimas, et suurenenud on ka kallite veokite ja haagiste vargused. 2023. aastaga võrreldes kasvas kommertssõidukite varguste arv Leedus 13%.
Kindlustusfirmade hinnangul on see seotud veokite kõrge turuväärtusega. „Kurjategijad planeerivad varguseid hoolikalt ja teavad juba ette, kuidas ja kus nad varastatud vara realiseerivad,“ ütles Lietuvos Draudimase kahjukäsitluse osakonna juht Artūras Juodeikis.
Miglė Rudinskė kinnitas, et kaubavarguste oht sõltub eelkõige kauba väärtusest ja nõudlusest turul. Suurim vargusrisk on elektroonikal, kosmeetikal, ravimitel, aktsiisikaubal ja metallil. Kui mingis piirkonnas tekib teatud kaupade defitsiit (nt sanktsioonide tõttu), suureneb kuritegevus nende toodete ebaseaduslikuks tarnimiseks.
Kindlustusandjad soovitavad:
- Planeerida peatused turvalistes parkimisalades.
- Hinnata põhjalikult kaubavedajate ja ekspediitorite tausta.
- Paigaldada veokitele GPS-jälgimisseadmed ja tugevamad lukustussüsteemid.
- Tagada, et juhtidel oleksid kindlad protseduurid, mida järgida kahtlastes olukordades.
Mängu on astunud “fantoomid“
Suureks probleemiks on saanud ka nn „fantoomvedajad“, kes kasutavad võltsitud dokumente ja varastatud identiteete. IIZI logistika valdkonna spetsialist Raido Türner tunnistas, et sellised „fantoomid“ on põhjustanud viimastel aastatel miljoneid eurosid kahjusid nii suurtele kui väikestele transpordiettevõtetele.
Fantoomvedajate skeemid on muutunud aina keerukamaks. Kui varem olid need seotud üksikjuhtumitega, siis täna on tegemist organiseeritud kuritegevusega, kus kasutatakse põhjalikult läbimõeldud strateegiaid,“ nentis Türner.
Fantoomvedajate skeemid on muutunud aina keerukamaks. Kui varem olid need seotud üksikjuhtumitega, siis täna on tegemist organiseeritud kuritegevusega, kus kasutatakse põhjalikult läbimõeldud strateegiaid
Petturid kasutavad veoturgudel ja digitaalsetel platvormidel valeidentiteete ning võltsitud registreerimisandmeid, et hankida veotellimusi. Kui kaup on peale võetud, suundub see sihtkoha asemel hoopis mustale turule või kaob jäljetult.
Tihti tundub kõik esmapilgul usaldusväärne – vedajal on olemas kõik vajalikud dokumendid ja isegi varasem tegevusajalugu. Tegelikkuses võib aga tegemist olla osavalt juhitud pettusega, kus ettevõtte identiteet on varastatud.
Miljonitesse ulatuvad kahjud
- Transpordikuritegude aastane “käive” ulatub 9 miljardi euroni.
- TAPA andmetel kasvab fantoomvedajate kuritegude osakaal kogu kuritegevusest iga aastaga ca 5%
- Ühe värskeima dokumenteeritud juhtumi kahjusumma oli 5,5 miljonit eurot – Saksamaal varastasid petturid sigarettide partii, kasutades võltsitud dokumente.
- Meediast on läbi käinud ka kodumaised juhtumid, kus kurjategijad on kätte saanud kallid veosed: kaduma läks 200 000-eurone konjakikoorem, 90 000-eurone alumiiniumikoorem ja koormatäis veini.
Kõige suuremas ohus on kaubad, mida on mustal turul lihtne realiseerida. Enim satuvad sihtmärgiks elektroonika, alkohoolsed joogid, ravimid, kütused ja kemikaalid. Seetõttu on ülioluline, et ettevõtted rakendaksid rangeid kontrollimeetmeid ja hindaksid hoolikalt vedajate tausta, et vältida suuremaid rahalisi kahjusid.
Kuidas end kaitsta?
Fantoomvedajate probleem ei kao niipea, kuid teadlikkus ja ennetusmeetmed aitavad riske vähendada. „Võtmetähtsusega on vedajate ja ekspedeerijate taustakontroll, kuid sama oluline on ka reaalajas seire ning andmete ristkontroll erinevates andmebaasides,“ toonitas Raido Türner.
Soovitust riskide maandamiseks:
- Kontrolli dokumentide ja ettevõtte andmete ehtsust – ära usalda ainult digitaalseid platvorme, vaid tee ka eraldi taustakontroll.
- Pildista laadimisel veokit ja selle registreerimisnumbrit – see aitab hiljem võimalikke vaidlusi lahendada.
- Kasuta GPS-jälgimist ja veose seiret – tee kindlaks, et marsruut oleks jälgitav ja kõrvalekalded kiiresti tuvastatavad.
- Raja püsisuhted usaldusväärsete vedajatega – pikaajalised partnerlussuhted vähendavad riski tundmatute vedajate kasutamisel.
- Lepi kokku kindlustuskaitse – kaotuste ja ootamatute juhtumite eest on võimalik end kaitsta sobiva veosekindlustusega.
Mis saab edasi?
Euroopa riigid ja ettevõtted on asunud fantoomvedajate vastu võitlema, kuid regulatsioonid ei suuda täielikult ennetada iga uut pettuseskeemi. Lõppkokkuvõttes jääb vastutus transpordiettevõtjate ja ekspedeerijate õlule – nende ülesanne on teha piisav kontroll, et vältida riske.
Ka kindlustuseni on jõudnud järjest rohkem teateid fantoomvedajatega seotud juhtumitest. „Näeme aina enam nõudlust kindlustuslahenduste järele, mis kataksid ka sellised kahjujuhtumid. Samas on oluline mõista, et kindlustus ei asenda korralikku riskijuhtimist ja ennetustegevusi,“ rõhutas Türner.
Fantoomvedajate teema jääb transpordisektoris aktuaalseks ka tulevikus. Seetõttu on oluline olla teadlik, rakendada ennetavaid meetmeid ja vajadusel kasutada kindlustuslahendusi, mis aitavad kahjusid leevendada.
Allikas: Äripäev Logistikauudised
