Sügise saabudes lähevad ahjud, kaminad ja pliidid taas igapäevasesse kasutusse. Enne esimeste külmade tulekut tasub aga veenduda, et küttesüsteem on puhas, korras ja ohutu. Hooldamata korsten või valed kütmisvõtted võivad halvimal juhul lõppeda tahmapõlengu, vingumürgistuse või tulekahjuga.
Panime kokku seitse asja, millele tasub enne aktiivse kütteperioodi algust tähelepanu pöörata.
1. Ära jäta korstna puhastamist viimasele hetkele
Korstnapühkija kutsumine ei ole lihtsalt sügisene formaalsus. Puhastamise käigus eemaldatakse korstnast ja küttesüsteemist sinna kogunenud tahm ning muud põlemisjäägid, kuid vähemalt sama oluline on küttesüsteemi seisukorra hindamine.
Kasutusel olevat ahju, kaminat või pliiti ning selle korstnat ja ühenduslõõri tuleb puhastada vastavalt vajadusele ja küttesüsteemi dokumentatsioonile. Kui dokumentatsioonis teistsugust sagedust ette nähtud ei ole, tuleb seda teha vähemalt kord aastas.
Ühe korteriga elamus võib omanik seaduses sätestatud tingimustel küttesüsteemi vahepeal ka ise puhastada, kuid vähemalt kord viie aasta jooksul peab seda tegema kutsetunnistusega korstnapühkija. Kortermajas tuleb küttesüsteemide puhastamiseks kasutada kutsetunnistusega spetsialisti.
Kõige mõistlikum on hooldus ette võtta enne seda, kui ahi hakkab iga päev tööd tegema.
2. Küta ainult selleks sobiva materjaliga
Vana pakend, ehitusjäägid, värvitud või töödeldud puit ja muu prügi ei kuulu ahju ega kaminasse. Prügi põletamisel võib tekkida tavapärasest rohkem tahma ja muid põlemisjääke, mis ladestuvad küttesüsteemi ning suurendavad tuleohtu. Eelistada tasub kuiva ja kvaliteetset küttepuud ning kasutada ainult sellist kütust, mille jaoks kütteseade on ette nähtud. Liiga niiske puu põleb ebaefektiivselt, annab vähem sooja ja soodustab tahma tekkimist. Seega algab hea kütmine juba korralikult kuivatatud ja õigesti hoiustatud küttepuudest.
3. Veendu, et tuli saab piisavalt õhku
Põlemiseks on vaja hapnikku. Eriti tähelepanelik tasub olla renoveeritud ja hästi õhutihedaks muudetud majades, kus loomulik õhu juurdevool võib olla varasemast väiksem.
Kui kütteseadmel ei ole piisavalt põlemisõhku, halveneb põlemine ja võivad tekkida tõmbeprobleemid. Õhu juurdevool tuleb tagada vastavalt konkreetse kütteseadme ja hoone lahendusele.
Kui märkad, et ahi ajab suitsu sisse või tõmme on tavapärasest kehvem, ei tasu probleemi lihtsalt tugevama kütmisega lahendada – põhjus tuleks välja selgitada.
4. Ära kiirusta siibri sulgemisega
Üks ohtlikumaid vigu on siibri liiga varajane sulgemine. Kui põlemine ei ole veel täielikult lõppenud, võib ruumi sattuda vingugaasi.
Kütmise ajal tuleb järgida oma kütteseadme kasutusjuhendit ning veenduda, et põlemine on lõppenud enne siibri sulgemist. Samuti ei tohi tuld ahjus, kaminas või pliidis süüdata põlevvedeliku abil.
Kütmise ajal ei tohiks töötavat kütteseadet pikaks ajaks järelevalveta jätta.
5. Kontrolli suitsu- ja vingugaasiandureid
Korras küttesüsteemi kõrval on kodu oluline turvavõrk töötavad andurid.
Kontrolli enne kütteperioodi, kas suitsuandur töötab ja asub õiges kohas. Tahkekütteseadmega kodus tasub samamoodi üle vaadata vingugaasiandur ning järgida selle paigaldamisel tootja juhiseid.
Anduri olemasolust üksi ei piisa – seda tuleb regulaarselt testida ning vajadusel patarei või seade välja vahetada.
6. Tee korstnapühkijale töökoht ligipääsetavaks
Enne korstnapühkija saabumist tasub välja selgitada, kus asuvad puhastusluugid, ning eemaldada nende ja kütteseadme eest tööd takistavad esemed.
Korstnapühkijal peab olema ohutu juurdepääs ka korstnale. Kui ligipääs eeldab redelit või muid vahendeid, tasub need enne spetsialisti saabumist valmis panna.
Vahetult enne korstnapühkija tulekut ei ole mõistlik ahju kütta – spetsialist peab saama küttesüsteemi ohutult kontrollida ja puhastada.
7. Hoia korras ka dokumendid
Korstnapühkimisega seotud dokumentidel võib olla oluline roll ka siis, kui kodus peaks juhtuma tulekahju.
Kindlustusjuhtumi korral hinnatakse muu hulgas kahju tekkimise põhjust ja seda, kas koduomanik on täitnud talle kehtivaid tuleohutusnõudeid. Kui tulekahju on seotud hooldamata või ohtliku küttesüsteemiga, võib nõuete rikkumine mõjutada kindlustushüvitist.
Seetõttu tasub alles hoida küttesüsteemi hooldust ja seisukorda tõendavad dokumendid. Nii on vajadusel lihtsam näidata, millal süsteemi hooldati ja millises seisukorras see oli.
Turvaline kütteperiood algab enne esimest külma
Ahikütte puhul ei tasu oodata hetkeni, mil väljas on juba miinuskraadid ja korstnapühkijatel kõige kiirem aeg. Vaata küttesüsteem üle aegsasti, kasuta õiget kütust ning reageeri kohe, kui märkad halba tõmmet, pragusid, suitsu tuppa jõudmist või muid kõrvalekaldeid.
Ja vaata üle ka oma kodukindlustuse tingimused. Hea kindlustuskaitse aitab ootamatu kahju korral, kuid kodu tuleohutuse eest tuleb hoolitseda iga päev.
IIZI soovitab: kontrolli enne kütteperioodi üle küttesüsteem, suitsu- ja vingugaasiandurid ning oma kodukindlustuse kaitsed. Nii saad külmade saabudes keskenduda sellele, milleks ahi tegelikult mõeldud on – kodu mõnusalt soojana hoidmisele.
