Pärnut tabanud erakordselt tugev vihmasadu tõi kaasa ulatuslikke üleujutusi ning vesi jõudis inimeste kodudesse, keldritesse ja garaažidesse. Sellises olukorras tekib kiiresti küsimus: kas tekkinud veekahju hüvitab kodukindlustus?
IIZI kodukindlustuse tootejuhi Pille Pleesi sõnul sõltub vastus sellest, millest kahju tekkis ja millised kindlustuskaitsed on lepingus valitud. „Kodukindlustus katab paduvihma või üleujutuse tekitatud kahju siis, kui poliisil on valitud üleujutuse kaitse või koguriski kaitse. Üleujutuse all mõistetakse looduslikku üleujutust, mille on põhjustanud torm, sademed või veekogu üleujutus,“ selgitab Plees.
Üleujutus ja torustikuleke ei ole üks ja sama
Veekahju võib tekkida väga erineval viisil. Purunenud toru või kodumasina ühendusest välja pääsenud vesi on torustikuleke. Paduvihmaga hoonesse tunginud vesi, looduslik üleujutus ja sellega seotud kanalisatsiooni tagasivool kuuluvad aga üleujutuse alla ning nende hüvitamiseks peab leping sisaldama vastavat kaitset.
Seetõttu ei piisa teadmisest, et kodukindlustuses on olemas mõni veega seotud kaitse. Üle tasub vaadata, milliste sündmuste vastu kodu tegelikult kindlustatud on ning millised piirangud ja välistused lepingule kehtivad.
Laekunud on sadu kahjuteateid
Pärnu juhtum näitab hästi, kui erineval moel võib suur veekahju avalduda. Kindlustusandjatele on laekunud mõne päevaga sadakond kahjuteadet ning avaldusi lisandub jätkuvalt. Kahjuteadetes domineerivad üleujutatud keldrid, garaažid ja hoonete esimesed korrused, kuid vett oli hoonetesse jõudnud ka läbi seinakonstruktsioonide ja kanalisatsiooni tagasivoolu tõttu. Kahjustada said nii hooned kui ka kodune vara ning suuremate kahjude puhul tehnosüsteemid. Kahjude lõplikku ulatust on kindlustusandjate sõnul veel vara hinnata, sest pikaajaliselt konstruktsioonides püsinud vee tegelik mõju võib selguda alles hiljem.
Keldris oleva vara kaitsel on piirid
Üleujutuse korral on sageli üks esimesi ohukohti kelder või panipaik. Seal võivad olla jalgrattad, tööriistad, spordivarustus, kodutehnika ja muu vara, mille koguväärtus ulatub kiiresti tuhandetesse eurodesse.
Siin tuleb lisaks hoone kindlustusele mängu koduse vara kindlustus. Pleesi sõnul erinevad panipaigas hoitava vara hüvitamise piirid kindlustusseltsiti märkimisväärselt. „Korteri panipaigas asuva vara kaitse võib olla piiratud näiteks 1000–10 000 euroga või moodustada 10–25% koduse vara kindlustussummast. Kui hoiad keldris enda jaoks olulist ja väärtuslikku vara, tasub valida kindlustus, mille kaitse vastab selle tegelikule väärtusele,“ ütleb Plees.
Kindlustus võib katta ka kuivatamise ja ajutise elukoha
Suure veekahju kulu ei piirdu märjaks saanud mööbli või põrandakattega. Vesi võib tungida seina- ja põrandakonstruktsioonidesse, mistõttu tuleb ruume kuivatada, kahjustatud materjale eemaldada ja teha taastamistöid.
Pleesi sõnul on koduga seotud kindlustusjuhtumi korral tavaliselt kaetud ka kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks tehtud põhjendatud kulud, näiteks ruumide kuivatamine – isegi juhul, kui tehtud töö ei anna lõpuks soovitud tulemust. „Võimalusel anna enne teenuse tellimist või suuremate kulude tegemist kahjust oma kindlustusele teada, tee fotod või videod ning küsi tööde ja hinnapakkumise kohta kinnitus. Kiire vee eemaldamisega ei pea aga ootama, kui viivitus suurendaks kahju,“ soovitab Plees ja lisab, et mõned kindlustusandjad korraldavad kodukindlustuse kahju korral ise ka esmase koristus- ja kuivatusteenuse.
Kui kodu on üleujutuse või muu kaetud kodukindlustuse juhtumi tõttu muutunud elamiskõlbmatuks, hüvitatakse vastavalt lepingule ka ajutise elukoha kulusid.
Mida teha kohe, kui vesi on koju jõudnud?
Kõigepealt tuleb tagada inimeste ohutus. Kui vesi on jõudnud elektrisüsteemide või -seadmeteni, ei tohiks üleujutatud ruumi minna enne, kui on veendutud, et see on ohutu. Kui olukord võimaldab:
- takista vee edasist sissepääsu ja kahju suurenemist;
- vii kahjustamata vara kuivemasse või kõrgemasse kohta;
- eemalda seisev vesi võimalikult kiiresti, kui seda saab ohutult teha;
- jäädvusta kahjustused fotode ja videotega;
- säilita võimalusel kahjustunud esemed kuni kindlustusandjalt juhiste saamiseni;
- hoia alles kahju vähendamisega seotud arved ja kuludokumendid;
- võta esimesel võimalusel ühendust kindlustusandja või IIZI-ga.
Kahju piiramiseks ei pea ootama kindlustusandja vastust, kui viivitus muudaks olukorra halvemaks. Samas ei tohiks vara päästmiseks seada ohtu enda ega teiste inimeste tervist.
Paduvihmaks saab valmistuda enne, kui vesi ukse taha jõuab
Ekstreemseid ilmaolusid ära hoida ei saa, kuid võimaliku kahju ulatust saab vähendada. Tugeva tormihoiatuse korral tasub kontrollida keldriaknaid ja -uksi, puhastada vihmavee äravoolud ning tõsta keldris või panipaigas väärtuslikum vara põrandast kõrgemale. See on eriti oluline madalamal asuvate hoonete, keldrite ning piirkondade puhul, kus tugevate sadudega on varem üleujutusi esinenud.
Kindlustuse tingimustega tasub tutvuda enne kahjujuhtumit, mitte alles siis, kui vesi on juba toas.
Pärnus sadas lühikese ajaga üle 100 millimeetri, kohati üle 120 millimeetri vihma. Sademete hulk oli nii suur, et kanalisatsioonisüsteem ei suutnud kogu vett vastu võtta ning üle ujutati tänavaid, teid ja hooneid.
„Kindlustuse tingimustega tasub tutvuda enne kahjujuhtumit, mitte alles siis, kui vesi on juba toas,“ ütleb Plees, et Pärnu üleujutus on seetõttu hea meeldetuletus ka neile, kelle kodu seekord kuivaks jäi. Kodukindlustuse olemasolu üksi ei tähenda, et kõik veega seotud kahjud on automaatselt kaetud. Määravaks saavad kahju põhjus, valitud kindlustuskaitsed, hüvitispiirid ja lepingu tingimused.
Seetõttu tasub kodukindlustus aeg-ajalt üle vaadata – mitte ainult pärast suuremat loodusõnnetust, vaid ka pärast remonti, väärtuslikuma vara soetamist või juhul, kui leping on püsinud aastaid muutumatuna.
