SA Hiiumaa Sadamad nõukogu esimees: veeliikluse kasv toob sadamatele ja paadiomanikele uued ootused

Viimase kümnendi jooksul on väikelaevade arv Eestis kasvanud ligi kolmandiku võrra – näiteks mullu lisandus 1416 uut alust. See trend rõõmustab nii sadamaid kui ka turismisektorit, kuid toob kaasa ka uusi ootusi ja kohustusi. Suurem liiklus tähendab paratamatult rohkem võimalikke kahjusid ning suuremat vastutust igale osapoolele – nii sadamatele kui paadiomanikele.

Sadam on keskkond, mis kujundab merekultuuri

Sihtasutus Hiiumaa Sadamad haldab Hiiumaal asuvaid Kärdla, Orjaku, Sõru ja Kalana külalissadamaid. SA nõukogu esimehe Raido Randmaa kinnitusel on väikelaevanduse kiire areng selgelt tajutav ka kohalikes sadamates. Võrreldes 2021. aastaga on sihtasutuse hallatavate sadamate külastatavus kasvanud ligikaudu 33%, külastajate arv suurenenud 17% ning kohalike elanikele väljamüüdud kaikohtade arv kasvanud 9%.

Kui sadam oli varem lihtsalt koht, kuhu tulla ja paat kinnitada, siis täna on see elav keskkond, kus ristuvad nii puhkus, liikumine kui ka vastutus.

„Kui sadam oli varem lihtsalt koht, kuhu tulla ja paat kinnitada, siis täna on see elav keskkond, kus ristuvad nii puhkus, liikumine kui ka vastutus,“ ütleb Randmaa. Tänapäeva sadam on nagu väikelaevaliikluse risttee – oluline on luua turvaline, läbimõeldud ja toimiv keskkond, kus kõik osapooled – olgu kohalikud harrastajad või hooajalised külastajad – tunnevad end hästi ja arvestavad üksteisega.

Tema sõnul ei saa sadamad olla enam pelgalt passiivsed teenusepakkujad – nende roll on aidata kujundada teadlikku ja arvestavat merekultuuri, kus iga paadiomanik tunneb oma rolli ning vastutust. Kindlustuse teema on siin üks oluline osa – see ei ole ainult paber, vaid tegelik vastutuse kandmise tööriist, eriti olukorras, kus merehooaja tippaeg toob ka kõige rohkem juhtumeid,“ lisab ta.

Randmaa tõdeb, et Hiiumaa sadamates vaadatakse juba täna suuremat pilti: sadamaruum peab arenema koos mereliiklusega, ja see tähendab nii paremat korraldust, suuremat ohutust kui ka selgemat koostööd ametkondade ja kogukonnaga.

Merel riskida ei tasu – ka väikelaev vajab kindlustust

Kuigi meresõitjate teadlikkus on viimastel aastatel tõusnud, püsib endiselt levinud hoiak – minuga seda ei juhtu. Paraku näitab praktika vastupidist – IIZI tootearendusosakonna juht Liisi Murde-Parvelti sõnul on väikelaevadega seotud kahjujuhtumid sagenenud.

Vastutuskindlustus: mujal iseenesestmõistetav, meil pigem tagasihoidlik

Paljudes riikides on vastutuskindlustus väikelaevadele standardpraktika – sadamasse sisenemisel tuleb esitada kehtiv kindlustuspoliis ning sadamad peavad andmebaasis ülevaadet kõigi aluste kindlustuskatest. Täna Eestis selline süsteem puudub, kuigi mõned sadamad jälgivad kindlustuste olemasolu iseseisvalt. „Meil on sadamaid, kuhu sisenedes nõutakse päris korralikku vastutuskindlustuse olemasolu,“ toob Murde välja. Näiteks on Noblessneri sadama eeskirjas selgelt välja toodud punkt, mis sisaldab sadamakapteni või korrapidaja õigust veesõiduki saabumisel vastutuskindlustuse olemasolu nõuda. Samuti on tal õigus määrata, kui suur peab olema kindlustussumma.

Väike eksimus ja maksad kriimu eest rohkem kui su paat väärt on

Kui kindlustus, siis sageli on arvamus, et see puudutab üksnes kalleid jahte või liisingus olevaid aluseid, ka lihtsama ja odavama paadi puhul võivad tagajärjed olla ootamatult kulukad. „Piisab ühest kriimust suure jahi gelcoat’il, et väikese paadi omanik saaks arve, mis ületab tema aluse enda väärtuse mitmekordselt,“ märgib Liisi Murde-Parvelt.

Piisab ühest kriimust suure jahi gelcoat’il, et väikese paadi omanik saaks arve, mis ületab tema aluse enda väärtuse mitmekordselt.

Paraku jäävad just need 5000–10 000 euro väärtuses alused sageli kindlustamata – tihti seetõttu, et omanikud ei pea neid „kindlustamist väärivaks“. Küll aga tuleb sageli just väiksemate paatidega ette olukordi, kus kahju ei piirdu vaid oma varaga, vaid mõjutab ka teisi.