Teisalt on näha ka nihet luksussegmendis – Axopar, Jeanneau ja Quicksilver leiavad tee nõudlikuma kliendi sadamakohta, kuigi nende osakaal turul on veel tagasihoidlik. Uuemate paadimüüjate sõnul eelistavad need kliendid mugavust, vaikust ja head disaini. Üha enam otsitakse multifunktsionaalseid premium klassi aluseid, kuid valik toimub seejuures ratsionaalselt. „Premium-klassi paate ostetakse järjest rohkem, kuid Eesti ostja ei tee seda pelgalt staatuse pärast. Valik tehakse pigem ratsionaalselt ning hinnatakse, mida konkreetne alus tegelikult pakub. Näiteks Quicksilver Activ 755 Weekend on mudel, mis pakub magamiskohti, eraldi WC-d ja täielikku kajutit, kuid hind pigem taskukohane,“ lisab Salumets.
Väikelaev kui vaba aja kaaslane: praktilisus enne luksust
Kõige enam levinud just kergemat tüüpi väikelaevad, mis on sobilikud lühemateks retkedeks sisevetel või rannikulähedases vees – need väikelaevad jäävad alla 6 meetri pikkuse ja alla 100 hj mootori vahemikku. See viitab selgelt asjaolule, et väikelaevade puhul on Eesti kasutaja tüüpiliselt hobi- ja puhkekasutaja, mitte kutseline meresõitja.
Kuigi uute paatide osakaal on tõusutrendis, moodustavad endiselt suurema osa registris olevatest väikelaevadest 10+ aasta vanused alused. Suur osa, pea pooled, väikelaevadest on just üle 10-aastased alused. Seega vahetavad väikelaevad omanikku sageli kasutatud kujul ning korraliku hoolduse korral võivad need ustavalt teenida veel pikki aastaid. „Kui paati regulaarselt hooldada, teenib see omanikku aastakümneid,“ rõhutab Boat Service Estonia juht. Tema sõnul näitab praktika, et Eesti vetel liigub rohkelt 15+ aasta vanuseid väikelaevu, mis on endiselt heas korras just tänu teadlikule ja õigeaegsele hooldusele.“
Vanema väikelaeva puhul tasub kindlasti kaaluda vastutuskindlustust. „Piisab ühest kriimust suure jahi gelcoat’il, et väiksema paadi omanik saaks arve, mis ületab tema enda aluse väärtuse mitmekordselt,“ selgitab IIZI tootearendusjuht Liisi Murde-Parvelt.
Milliseid veesõidukeid Eestis kasutatakse?
Väikelaevaks loetakse kogupikkusega 2,5 – 24 meetrist alust, mida kasutatakse vaba aja veetmiseks – olgu see siis paat, kaater või purjejaht. Sellesse kategooriasse ei kuulu aga võistlusotstarbeks mõeldud erimärgistusega veesõidukid (nt võistluspurjekad, purjelauad) ega ka primitiivsed alused nagu süstad või kanuud. Liigipõhiselt domineerib Eesti väikelaevaregistris mootorpaat. Jettide ja purjekate osakaal on umbes väiksem ning nende puhul on märgata selget hooajalisust.
Väikelaeva kindlustamine ei ole ainult luksusjahtide pärusmaa
Eesti väikelaevandust iseloomustab praktilisus, hooajalisus ja eelkõige hobi- ja puhkeotstarbeline kasutus. Sageli arvatakse, et kindlustus puudutab vaid kalleid jahte või liisingus olevaid aluseid. Tegelikkuses võivad aga ka lihtsama ja soodsama paadi puhul kahjud osutuda ootamatult kulukaks. „Kõige tavalisemad riskid varitsevad just seal, kus neid kõige vähem oodatakse – näiteks manööverdades sadamas, vee peal ootamatus olukorras või paati haagisel transportides,“ märgib IIZI tootearenduse juht Liisi Murde-Parvelt.
