Väikelaevade hetkeseis Eestis – mis paate eestlased eelistavad?

Eesti laevaregistris on hetkel ligikaudu 40 000 väikelaeva. „Alates 2010. aastast on väikelaevade registreerimine kasvanud enam kui neli korda. Suurim kasv on olnud pärast 2020. aastat, mis on tõenäoliselt seotud koroonapiirangutega,“ märgib Transpordiameti väikelaevade üksuse juhataja Rait Prits. Igal aastal lisandub registritesse keskmiselt 1500-2000 alust.

Endiselt on populaarsed Soome Buster ja Yamarin

Transpordiameti statistika näitab, et Eesti väikelaevade seas domineerivad Soome päritolu kaubamärgid. Top 5 eelistatuimate hulka kuuluvad Buster, Yamarin, Bella, Silver ja Terhi – töökindlad ja lihtsalt hooldatavad Soome brändid, mida Eesti paadiomanikud usaldavad. Neile järgnevad Ida-Euroopa päritolu kaubamärgid, kuid nende osakaal on märgatavalt väiksem.

„Eesti paadiostja ei otsi luksust, vaid praktilisust. Soome brändid nagu Buster ja Yamarin on end aastatega tõestanud. Tegemist on vastupidavate alustega, mida on lihtne hooldada ja ka järelturg toimib hästi,“ nendib Boatworldi juht Indrek Andresson.

Teisalt on näha ka nihet luksussegmenti: Axopar, Jeanneau ja Quicksilver leiavad tee nõudlikuma kliendi sadamakohta, kuigi nende osakaal turul on veel tagasihoidlik. Andressoni sõnul eelistavad need kliendid mugavust, vaikust ja head disaini. „Üha enam otsitakse multifunktsionaalseid premium klassi aluseid, kuid valik toimub seejuures ratsionaalselt,“ lisab Boatworldi juht.

Väikelaev kui vaba aja kaaslane: praktilisus enne luksust

Kõige levinumad on just kergemat tüüpi väikelaevad, mis on sobilikud lühemateks retkedeks sisevetel või ranniku läheduses. See viitab selgelt asjaolule, et väikelaevade puhul on Eesti kasutaja tüüpiliselt hobi- ja puhkekasutaja.

Kuigi uute paatide osakaal on tõusutrendis, moodustavad endiselt suurema osa registris olevatest väikelaevadest 10+ aasta vanused alused. Suur osa, pea pooled, väikelaevadest on just üle 10-aastased alused. Seega vahetavad väikelaevad omanikku sageli kasutatud kujul ning korraliku hoolduse korral võivad need ustavalt teenida veel pikki aastaid.

Vanema väikelaeva puhul tasub kindlasti kaaluda vastutuskindlustust. „Piisab ühest kriimust suure jahi gelcoat’il, et väiksema paadi omanik saaks arve, mis ületab tema enda aluse väärtuse mitmekordselt,“ selgitab IIZI tootearendusjuht Liisi Murde-Parvelt.

Milliseid veesõidukeid Eestis kasutatakse?

Väikelaevaks loetakse kogupikkusega 2,5 – 24 meetrist alust, mida kasutatakse vaba aja veetmiseks – olgu see siis paat, kaater või purjejaht. Sellesse kategooriasse ei kuulu aga võistlusotstarbeks mõeldud erimärgistusega veesõidukid (nt võistluspurjekad, purjelauad) ega ka primitiivsed alused nagu süstad või kanuud. Liigipõhiselt domineerib Eesti väikelaevaregistris mootorpaat. Jettide ja purjekate osakaal on umbes väiksem ning nende puhul on märgata selget hooajalisust.

Väikelaeva kindlustamine ei ole ainult luksusjahtide pärusmaa

Eesti väikelaevandust iseloomustab praktilisus, hooajalisus ja eelkõige hobi- ja puhkeotstarbeline kasutus.

Sageli arvatakse, et kindlustus puudutab vaid kalleid jahte või liisingus olevaid aluseid. Tegelikkuses võivad aga ka lihtsama ja soodsama paadi puhul kahjud osutuda ootamatult kulukaks. „Kõige tavalisemad riskid varitsevad just seal, kus neid kõige vähem oodatakse – näiteks manööverdades sadamas, vee peal ootamatus olukorras või paati haagisel transportides,“ märgib IIZI tootearenduse juht.