Enamik paadiomanikke pöörab kindlustusele tähelepanu alles pärast juhtunut, kuigi tegelikult kordub suur osa kahjujuhtumeid aastast aastasse ning on suuresti ennetatavad. Just enne hoiuperioodi on hea hetk kontrollida, kas kate tegelikult vastab sellele, mida paadiga aastate jooksul ette tulla võib.
Vargus sadamas ja kuuris
Mootor on paadi kõige väärtuslikum ja kõige kergemini eemaldatav osa ja just see huvitab vargaid enim. Reaalne näide sellest suvest: Suislepa sadamas viisid tundmatud öö varjus minema kahe paadi mootorid, lõigates eelnevalt läbi kõik trossid ja juhtmed ning demonteerides mootorid vastaskaldal asuvas slipis.
„Kindlustusandjad erinevad omavahel selle poolest, kas mootor ja lisavarustus on kaetud eraldi summaga või põhihinna sees ning kas kate kehtib igas sadamas või vaid kodusadamas,“ selgitab kindlustusmaakler. „Maaklerid kontrollivad klientidega alati üle, et kate kehtiks seal, kus paat tegelikult seisab ja et mootor oleks piisava summa peale kindlustatud, sest see on koht, kus odavama poliisi valimine tuleb tavaliselt kõige valusamalt kätte.“
Tormi- ja tuulekahjud
Suvine äkktorm või sügisene tugev tuul suudab paadi kaist lahti rebida, vastu teisi aluseid paisata või ankrus olles kaljudele kanda. Kõige levinum stsenaarium ei ole isegi merel toimuv õnnetus, vaid kahju, mis tekib kail seistes: tugev tuul löksutab paati vastu kaid või naaberaluseid.
„See on üks neid punkte, kus kindlustusandjate tingimused lähevad tegelikult lahku, ilma et omanik seda enne juhtumit teaks,“ ütleb Kelli. „Enamik poliise katab loodusõnnetusest tuleneva korpusekahjustuse, kuid sildumisköite või ankrusüsteemi purunemisest tekkinud kahju on paljudel juhul erand või vajab eraldi klauslit.
Tulekahju mootoriruumis või elektrisüsteemis
Kütuse- või elektrisüsteemi rikke puhul levib tuli sageli kiirelt ja kahju on tavaliselt totaalne. Risk ei kao ka hooaja lõppedes: samad probleemid: vananenud juhtmestik, aku lühis, kütuselekke lähedal olev sädemeallikas võivad põhjustada tulekahju ka talvehoius, eriti kui mitu paati seisavad tihedalt koos.
„Kui tuli levib ka teistele paatidele, on küsimus juba ka vastutuskindlustuses, mitte ainult oma paadi varakindlustuses,“ rõhutab Talimaa.
Põhjaminek ja karile jooksmine
Eesti rannikuvetes on madalikke ja kive rohkem, kui esmapilgul paistab ja GPS-kaart ei asenda kohaliku vee tundmist. Karile jooksmine kere kahjustusega või põhjaminek kai ääres on üks tüüpilisemaid juhtumeid, mis toob kaasa nii remondi- kui pukseerimiskulud.
„Pukseerimis- ja päästekulud on koht, mille suurust omanikud kõige rohkem alahindavad, tuleks arvestada, et kindlustusandjate vahel on siin suured piirmäärade erinevused,“ nendib maakler.
Vastutuskahju kolmandale isikule
Kokkupõrge teise paadiga, kai või ujuvpontooni kahjustamine sildumisel, või kellegi teise vara vigastamine oma paadiga: kõik need juhtumid tähendavad, et kahju tuleb hüvitada teisele osapoolele. Selliseid juhtumeid tuleb ette just tihedama liiklusega sadamates ja suvistel tippnädalavahetustel.
Vastutuskindlustus on kõige sagedamini see osa, mille omanik jätab kokkuhoiu mõttes valimata. Ometi on see just see osa, mis suurema õnnetuse korral maksab kõige rohkem. See tasuks eraldi üle kontrollida, sest paljudel poliisidel on see lisavõimalus, mitte vaikimisi kaetud osa.“
