Suvi toob paadid vette, kuid ka uued nõuded väikelaevadele

Möödunud aasta lõpus jõustus uus väikelaevade kohustusliku varustuse määrus, kuid paljud paadiomanikud ei ole muudatustest endiselt teadlikud. Samal ajal näitavad Transpordiameti kontrollid, et ligikaudu iga kolmas väikelaev ei vasta nõuetele ning kõige sagedamini esineb puudusi päästevestides ja tulekustutites.

Uue lähenemise eesmärk on vähendada väikelaevanduses juhtuvaid õnnetusi ning muuta nõuded paadiomanikele selgemaks ja praktilisemaks.

Varasemalt sõltusid nõuded peamiselt väikelaeva konstruktsioonikategooriast ehk sellest, millisteks mere- ja ilmastikuoludeks oli alus projekteeritud. Uue määruse järgi lähtutakse aga rohkem sellest, kui kaugele kaldast tegelikult sõidetakse. See tähendab, et kuni viie meremiili kaugusel kaldast merel või kuni üheksa kilomeetri kaugusel sisevetel sõites piisab elementaarsest ohutusvarustusest, kuid pikemate sõitude puhul muutuvad nõuded põhjalikumaks.

Paljud probleemid ilmnevad alles esimesel väljasõidul

Transpordiameti väikelaevade üksuse juhataja Rait Pritsu sõnul tähendab muudatus seda, et paadiomanikud peavad senisest rohkem läbi mõtlema, kus ja kuidas nad tegelikult liiguvad.

Olukord täitab, et hooaja algused toovad igal aastal esile samu probleeme – tähelepanu pööratakse küll mootori käivitamisele ja tehnilisele seisukorrale, kuid ohutusvarustus jääb sageli kontrollimata. Siiski saab Transpordiamet kinnitada, et olukord on liikunud selgelt paremuse suunas.

„Transpordiamet paneb väikelaevajuhtidele südamele, et ohutus algab teadlikust ettevalmistusest. Enne veele minekut tuleks üle kontrollida nii varustus kui ka veesõiduki tehniline seisukord,“ lisas Prits.

Kõige sagedamini avastatakse kontrollides aegunud või puuduvad päästevestid, kehtivuse kaotanud tulekustutid, rikkis navigatsioonituled ning puudulik side- või päästevarustus.

Enne veele minekut tuleks üle kontrollida nii varustus kui ka veesõiduki tehniline seisukord.

IIZI tootearendusjuhi Liisi Murde-Parvelti sõnul ei ole ohutusvarustus oluline ainult kontrolli läbimiseks, vaid sellel võib olla mõju ka võimaliku kahjujuhtumi korral. „Näiteks võib tulekahju puhul mängida rolli see, kas väikelaeval oli olemas nõuetele vastav ja töökorras tulekustuti ning kas kahju oleks olnud võimalik selle abil piirata,“ selgitas ta.

Riskid ei piirdu ainult vee peal toimuvaga

Sageli alahinnatakse ka seda, kui palju kahjusid toimub hoopis väljaspool vett – näiteks paati veeskades, sadamas manööverdades või transportimise käigus.

„Väga suur osa juhtumitest ei toimu üldse avamerel, vaid hoopis kaldal või sadamas. Piisab ühest valest manöövrist või ootamatust tehnilisest rikkest, et kahju ulatuks tuhandetesse eurodesse,“ märkis Murde-Parvelt.

Eestis on registreeritud ligi 40 000 väikelaeva ning väikelaevandus kasvab jõudsalt. Ekspertide sõnul on hooaja algus õige hetk vaadata üle nii väikelaeva tehniline seisukord kui ka see, kas pardal olev varustus vastab tegelikele sõidutingimustele ja kehtivatele nõuetele.