Tehnosüsteemide dokumentatsioon ja garantiid
Uute majade puhul on oluline, et kõik tehno- ja ehitussüsteeme puudutav oleks korrektselt dokumenteeritud ning garantiide info hoitud ühes kohas. Iga juhatus peaks veenduma, et garantiiajad ei ole möödunud, dokumentatsioon (nt kasutusload või hooldusjuhised) on korras ja vajadusel üle vaadatud koos sobiliku eksperdiga.
Omaalgatuslikud muudatused korterites = ühised riskid
Ka uutes majades tehakse sageli suuremaid ümberkujundusi, näiteks eemaldatakse vaheseinu, paigaldatakse kaminaid või elektrikeriseid. Kui korteriomanik muudab elektri- või veesüsteemi projekti ja kooskõlastuseta, võib rike mõjutada kogu maja. Juhatus peaks teadma, mis töid on korterites tehtud ja kas need on dokumenteeritud.
Juhatuse ülesanne on kehtestada selged reeglid ja neid ka järgida. Näiteks nõuda enne tööde alustamist teavitust ja kooskõlastust. Iga „omaalgatuslik“ lahendus võib tuua riske kogu hoonele.
Tundlikud süsteemid vajavad hooldust
Kaasaegsed süsteemid, nagu soojustagastusega ventilatsioon, automaatika või kaugjälgimisega küte, vajavad regulaarset hooldust. Kui hooldus jääb tegemata, ei pruugi kindlustus rikke tagajärgi hüvitada. Isegi kui süsteem tundub töötavat, ei pruugi selle tehniline seisukord vastata tootjapoolsetele nõuetele.
Kui näiteks ventilatsioonifirma ei teosta hooldust dokumenteeritult või mõni komponent jääb kontrollimata, võib see tühistada garantii.
Kindlustus ei ole “standardpakett”
Sageli arvatakse, et uue maja puhul piisab vaikimisi pakutud kindlustusest. Tegelikkuses peab juhatus teadlikult hindama, millised riskid on hoone puhul reaalsed ja kas olemasolev leping neid ka katab.
Riske, hoone tehnilist seisukorda ja turutingimusi arvestades võib olemasolev kaitse vajada täiendamist või uuendamist. „Näiteks sageli ei sisalda lepingud kindlustuskaitset juhtumite osas, kus vesi tungib ootamatult kindlustatud ehitisse läbi katuse, vundamendi, seina, akna või muu piirdekonstruktsiooni või kahjude osas, mis tekivad jää või lume raskusest. Samuti vajab regulaarset üle vaatamist hoone kindlustussumma, mis ehitushindade kasvu arvestades kipub tihti liiga madalaks jääma“ kommenteerib Liisi Murde-Parvelt.
Korteriühistu kindlustus ei tähenda automaatselt suurt väljaminekut elanike jaoks. Näiteks 30 korteriga majas võib aastane kulu olla keskmiselt vaid 10–25 eurot korteri kohta kuus.
Kas dokumendid kontrolli all?
Isegi uues majas võib ilmneda, et ehitaja on kadunud, haldusfirma ei järgi standardeid või hoolduslepingud on ebatäpsed. Juhatus peaks kord aastas üle vaatama: kas kõik olulised lepingud ja dokumendid on kättesaadavad? Kas partnerid täidavad oma kohustusi korrektselt ja õigeaegselt?
Paljud probleemid tekivad just siis, kui dokumenteerimine puudub või hooldus on „paberil olemas“, kuid tegelikult tegemata.
