Paljud korteriühistute juhatuse liikmed tegutsevad vabatahtlikult ja parima äranägemise järgi, teadmata, et väiksemad tähelepanematused võivad tähendada suuri kulutusi või toetustest ilma jäämist. Just vanades majades võib ootamatu toruleke või elektririke muuta kogu maja eluolu hetkega.
Tuleohutus ja elektrisüsteemide seisukord
Juhtmestik ja elektrikilbid, mis on 30-60 aastat vanad, ei ole projekteeritud tänapäevaseks energiatarbimiseks. Kui igas korteris töötavad samaaegselt elektrikerised, nõudepesumasinad ja ventilatsioonid, võib süsteem üle koormuda ja põhjustada juhtmete ülekuumenemist.
Numbrid hoiatavad – kindlustatud hoonetes toimub aastas ligi 600 tulekahju, mille aastane kogukahju on umbes 15 miljonit eurot. Sageli on põhjuseks vananenud või iseehitatud ühendused. Tulekahju piirdub harva vaid ühe korteriga ning tule levikut soodustavad pööningu puitkonstruktsioonid ja ventilatsioonikanalid.
Juhatus peaks tellima kord 3-5 aasta jooksul elektriauditi ning kaasama elektritöid tehes alati litsentseeritud partneri. Iga korteri omavoliline ühendus võib ohustada kogu maja.
Katuse ja vihmaveesüsteemide korrashoiu tagamine
Tormikahjud on järjest kasvav trend. Vanemates hoonetes, kus katused on amortiseerunud või halvasti kinnitatud, võivad tugevad tuuleiilid põhjustada katuse osalist või täielikku lendu minemist. Eriti haavatavad on lamekatused ja vanad bituumenmaterjalid.
Lisaks võib ka väikese defekti tõttu imbuv vesi pikka aega kahjustada sarikaid, soojustust ja põhjustada hallitust. Kahju ei pruugi varakult nähtav olla, mistõttu on selle ulatus suurem ja remont oluliselt kallim.
Ühe korteri torulekkele võib järgneda mitme korruse ulatuses veekahju, eriti kui niiskus imbub konstruktsioonidesse. Remont ja vaidlused kulude jagamise üle võivad kesta kuid.
Torustike ja küttesüsteemide seisukorra hindamine
Mullu registreeriti Eestis üle 6500 torulekke kahjujuhtumi, kus keskmine kahju korteriühistule ulatus 2500 euroni. Remondi lõpparve võib aga olla kordades suurem.
Paljude vanemate kortermajade torustik on tehniliselt aegunud, kuid kuna lekkeid ei pruugi silmaga näha, avastatakse probleemid sageli alles siis, kui niiskus on imbunud konstruktsioonidesse ja põhjustanud hallitust või varjatud kahjustusi.
Olukorda tasub regulaarselt hinnata – vähemalt kord aastas võiks tellida spetsialisti hinnangu torustike ja teiste tehnosüsteemide seisukorrale. Samuti tuleks üle vaadata, kas olemasolev kindlustus katab ka tegelikud riskid.
Kindlustuskaitse ajakohasus ja piisavus
Statistika näitab, et ligikaudu pooled Eesti korteriühistutest ei ole oma hoonet kindlustanud. Sageli põhjusel, et „meiega ei juhtu midagi“. Kahjuks räägib praktika vastupidist. Ainuüksi torulekked moodustavad üle poole hoonekahjudest, tormikahjud on tõusutrendis ning amortiseerunud elektrisüsteemid põhjustavad aastas sadu tulekahjusid.
Kindlustuseta jäävad kõik kulud ühistu enda kanda, mis võib ulatuda sadade tuhandete eurodeni. Ka juhul, kui kindlustusleping on olemas, tuleks see regulaarselt üle vaadata. Riske, hoone tehnilist seisukorda ja turutingimusi arvestades võib olemasolev kaitse vajada täiendamist või uuendamist. „
Riske, hoone tehnilist seisukorda ja turutingimusi arvestades võib olemasolev kaitse vajada täiendamist või uuendamist. „Näiteks sageli ei sisalda lepingud kindlustuskaitset juhtumite osas, kus vesi tungib ootamatult kindlustatud ehitisse läbi katuse, vundamendi, seina, akna või muu piirdekonstruktsiooni või kahjude osas, mis tekivad jää või lume raskusest. Samuti vajab regulaarset üle vaatamist hoone kindlustussumma, mis ehitushindade kasvu arvestades kipub tihti liiga madalaks jääma“ kommenteerib Liisi Murde-Parvelt.
Korteriühistu kindlustus ei tähenda automaatselt suurt väljaminekut elanike jaoks. Näiteks 30 korteriga majas võib aastane kulu olla keskmiselt vaid 10-25 eurot korteri kohta kuus.
Kuidas on dokumentidega?
Paljud ühistu juhatuse liikmed tegutsevad parima äranägemise järgi – tehakse remont, kutsutakse torumees, sõlmitakse leping. Aga kui tekib kahju või soovitakse toetust, selgub sageli, et vajalikud dokumendid puuduvad, mis tehtud töid ja hoone seisukorda tõestaks.
Isegi kui failid on olemas, ei pruugi juhatusel neid käepärast olla. Põhidokumente (projektid, auditid, kindlustuspoliisid, remondiaktid) tasub hoida digitaalselt ühes pilvekaustas, millele on ligipääs vähemalt kahel juhatuse liikmel.
